/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/23/109418t1h61b5.jpg)
Põhikooli lõpetamise järel edasi õppima mineva lapse rahahädas vanem ei pea tingimata ootama neli kuud, enne kui ta lapsetoetuse kätte saab.
Gümnaasiumirebase lapsetoetusega ei pea oktoobrini ootama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Murelik Postimees.ee lugeja Pärnust saab mitu kuud oodatud lapsetoetuse kätte oktoobris, nagu ka valdav osa lapsevanemaid, kelle võsukesed põhikooli järel edasi õppima läksid.
Lugeja väitis, et tema pole oma lapse eest juba kolm kuud 300-kroonist lapsetoetust saanud. Kolm kuud lubatakse tagantjärele ära maksta koos oktoobrikuise toetusega, aga tegelikult oleks tema sõnul kõige rohkem seda raha vaja juba septembris vihikute ja teiste koolitarvete ostmiseks.
Nii haridus- kui sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles Postimees.ee'le, et põhimõtteliselt on võimalik toetus ka varem kätte saada, kui lapsevanem seda korraldada taipab ning ametnikud talle appi tulevad.
Sotsiaalkindlustusamet saab edasiõppija kohta infot Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS), kuhu sisestavad andmeid koolid.
«Seega sõltub iga õpilase andmete uuendamine sellest, millal õpilane oma dokumendid koolile esitas ning millal kool oma õpilaste andmeid uuendas. Sotsiaalministeerium kontrollib EHISe andmeid iga kuu, sest isikuandmeid vajavad lisaks sotsiaalkindlustusametile teisedki asutused, näiteks haigekassa,» rääkis Postimees.ee'le haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Tundub lihtne nõuda koolidelt nimekirjade kinnitamist juulikuus, kuid näiteks paljudes kutseõppeasutustes võeti sisseastujatelt dokumente vastu veel septembri esimestel päevadel.»
Samuti on tema sõnul elu näidanud, et õpilaste nimekirjad (sealhulgas üldhariduskoolides) muutuvad isegi veel oktoobris.
«Kui toetuse regulaarne laekumine on perekonnale tõepoolest vajalik, siis saab õppeasutuselt nõutada teatise õpilase õppimaasumisest antud kooli ja esitada see sotsiaalkindlustusametile.»
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitši sõnul jätkub sellisel juhul peretoetuse maksmine teatise esitamisele järgnevast kuust.
Vastavalt riiklike peretoetuste seadusele on lapsetoetusele õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.
Selleks, et vältida enammaksete tegemist nende laste kohta, kes ei jätka õpinguid ja kelle kohta seetõttu peretoetusi enam ei maksta, peatataksegi kõigi 16-aastasteks saanute kohta peretoetuste maksmine. Maksmist jätkatakse siis, kui on olemas info õpingute jätkamise kohta.
Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.
Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2009. aastal on 300 krooni kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 900 krooni kuus.