Skip to footer
Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Eestlasi tõmbab tööd tegema peamiselt peen ametinimetus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlane tahab, et tema ametinimetuses oleks viide peenele tööle või juhtimisrollile isegi siis, kui tööks on lihtne teenindus- või koristustöö.

Peen või juhipositsioonile viitav ametinimetus äratab Eesti inimestes huvi tööpakkumise vastu ning aitab ülal hoida olemasoleva töötaja motivatsiooni. Ametinimetust «koristaja» tuleb Eestis aga tikutulega otsida.

Eestis ei ole juba mõnda aega kohata koristajaid ega sanitare, need on asendunud peenemate nimetustega, nagu puhastusteenindaja ja hooldusspetsialist, kirjutab Äripäev.



Kasutusele on võetud ametinimetused nagu laohaldjas ja e-turunduse psühholoog. Esimene on tegelikult laomees ja teine sisuliselt projektijuht.



Laohaldja nimetust kasutas K-Rautakesko ühes värbamisreklaamis, ametlik ametikoha nimetus oli laomees-klienditeenindaja.



Selline lähenemine tekitas positiivset tagasisidet - tunti suuremat huvi ja kandidaadid olid positiivsemalt meelestatud, kinnitas K-Rautakesko personalijuht Kaidi Kask Äripäevale.



CV Online'i e-turunduse tiimi liider Kadri Laur ütles, et nende e-turunduse psühholoogi kuulutust on vaadatud kaks korda rohkem kui teisi kuulutusi sama aja jooksul.



Puhastusteenuseid pakkuva ISS Eesti ASi personalijuht Inge Rauba ütles Äripäevale, et koristaja ametinimetust ei kasutata neil enam kümmekond aastat.



Töötajate eneseteadvuse tõstmise ja motivatsiooni eesmärgil on tekkinud väga palju juhte. Tegemist võib olla väikese firmaga, kus üldse on viis töötajat ning kõik need on juhid: tegevjuht, tootejuht, müügijuht, turundusjuht ja büroojuht, rääkis CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson.

Kommentaarid
Tagasi üles