:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/08/05/216810t1h2d29.jpg)
Teises kvartalis vähenesid Eestisse tehtud välisinvesteeringud juba kolmandat kvartalit järjest, seekord 14 miljardi krooni ehk kolme protsendi võrra 407 miljardi kroonini.
Välisinvesteeringud vähenesid 14 miljardi võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea kaks kolmandikku sellest oli paigutatud finantsvahendusse, 16 protsenti kinnisvarasse.
Töötlevasse tööstusesse suundus 8 protsenti ning hulgi- ja jaekaubandusse 7 protsenti välisinvesteeringutest.
Peamiselt pärinesid investeeringud Rootsist ja Soomest, vastavalt 36 ja 32 protsenti.
Eestisse tehtud otseinvesteeringud vähenesid kvartali jooksul 5 protsenti 169 miljardi kroonini. Välismaiste otseinvesteeringute puhul olid eelistatumad tegevusalad finantsvahendus (33 protsenti), kinnisvara, rentimine ja äritegevus (27 protsenti), töötlev tööstus (15 protsenti) ning hulgi- ja jaekaubandus (12 protsenti). Eestisse paigutasid otseinvesteeringuid samuti põhiliselt Rootsi (38 protsenti) ja Soome (24 protsenti) investorid, väiksemas mahus ka Hollandi, Venemaa ja Taani investorid.
Eesti investorite poolt välismaale viidud summad kahanesid teises kvartalis samuti, juuni lõpu seisuga oli see summa 225 miljardit krooni. Sarnaselt välisinvesteeringutega paigutasid ka siinsed investorid raha välismaal peamiselt finantsvahendusse ja kinnisvarasse. Investeeringute peamised riigid on Läti (13 protsenti), Leedu (11 protsenti) ja Saksamaa (9 protsenti).