Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/09/15/235585t1h7076.jpg)
Pereema Kristi oli septembri esimesel nädalal parasjagu Kreekas puhkamas, kui sai pangast ärevakstegeva teate – tema MasterCard Gold kaardiga on Austraalia internetikaubamajades tehtud väga suuri tehinguid.
Kuidas kaardiandmed petiste kätte sattusid, ei osanud naine oletadagi. «Ma ei osta üldse internetist kaupa, olen vaid hotelle broneerinud. Tuletasin ka meelde, kas krediitkaart on kuidagi kusagil makstes minu silme alt kadunud, aga ei meenu küll,» rääkis Kristi Õhtulehele.
Swedbanki rahapesu tõkestamise ja sisejärelevalve osakonna juhataja Aivar Paul konkreetset juhtumit pangasaladuse hoidmise kohustuse tõttu kommenteerida ei saanud, kuid märkis, et sarnastest juhtumitest saab pank teateid pea iga nädal.
Teistele kaardiomanikele ütles Paul hoiatuseks, et internetist ostes kehtib reegel: kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti pole see tõs.