Kiletükk tõotab läbimurret kadunuks jäänute otsinguil

Detsembris 2004 tappis hiidlaine Kagu-Aasias 216 000 inimest. Jääb üle loota, et eesti teadlaste leiutis aitab tulevikus päästa maailmas tuhandeid elusid. Foto: Corbis/Scanpix

Ettevõtja Neinar Seli ja teadlase Mati Karelsoni koostöös loodud kilemarker muudab katastroofipiirkonnas viibivad inimesed helikopteri infrapunaseadmele nähtavaiks helendavateks täpikesteks.

Keerulisemalt öeldes registreerib infrapunakiirgusega pulseeriv laser spetsiaalsete infomarkerite fluorestsentsi ja peegeldust. Tegu on kõigest keha külge kinnitatava paari ruutsentimeetrise kiletükiga, ent lisaks helendamisele on iga kilemarker varustatud ka numbrikoodiga, mis võimaldab inimese eksimatult identifitseerida.

Patent kaitsmisel

Praegu 39 riigis kaitsmisel olev patent ei ole veel katsetootmiseni jõudnud, ometi usub Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi professor ja eelkõige eesti molekulaardisaini koolkonna juhina tuntud Karelson, et sellest võib saada läbimurre inimotsinguis. Aga mitte ainult – lisaks inimestele võib markeriga varustada ka esemeid.

Juhul kui otsitav on lume all või sügaval vees, ei aita tema leidmisel ka marker, sellest hoolimata olnuks kiletükist tohutu abi nii Estonia katastroofi ja Aasia tsunami puhul kui ka metsa eksinu otsimisel.

Karelsoni sõnul on patendi kaitsmine pikaajaline protsess. «Praegu tegeldakse formaalsustega, aga meile on antud prioriteet, mis tähendab, et keegi teine sellist materjali teha ei saa,» lausus ta. «Materjal on veel katsetusjärgus. Kõigepealt tuleb ennast patentidega ära kaitsta.»

Karelsoni hinnangul võib marker parimal juhul jõuda masstootmisse paari aasta jooksul.

Paljude leiutistega üritatakse Karelsoni sõnul revolutsiooni teha. «Markerit ma revolutsiooniks ei nimetaks. Revolutsiooniline leiutis on minu silmis näiteks laser,» ütles ta.

Keerulisem ja seni vastamata küsimus on see, miks peaks inimene endale kilemarkeri käe külge kinnitama.

Kellele kinnitada

Võibolla muudetakse kilemarker teatud piirkonnis reisijaile või näiteks ekstreemturismi harrastajaile kohustuslikuks. Või siis võtab hoolitsev naine enne mehe soomatkale minekut sahtlist markeri ja kinnitab selle oma kaasa käele. Või on markerid laeva või lennuki päästevestide küljes. Kõik variandid on võimalikud.

Kiletootmisega tegeleva Estiko Plastari juhataja Triin Anette Kaasiku hinnangul ei ole markerit vaja ilmselt kinnitada inimesele, kes linnas oma igapäevaasju ajab. «Esmajärjekorras võiks seda kanda katastroofipiirkonda mineja.»

Kaasik pakub välja, et kui inimene läheb ajakirjanikuna Iraaki, siis võiks tal marker käel olla. Ta loodab, et infomarkerist kujuneb maailmas otsingutes kasutatav standard. Markeril olevate andmete lugemiseks on vaja helikopteritele paigaldada eriseadmed.

«Kui marker on läbinud viimased laboratoorsed katsetused, tahame teha katsed tootmistingimustes,» lisas Kaasik.