Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti oma sporditelekanal võib huvilisi rõõmustada juba sügisel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuigi jalgpalli mängitakse praegu tihti tühjade tribüünide ees, mistõttu teleasjatundjate hinnangul ei suudaks võistlused inimesi ka teleri ette meelitada, valmistuvad spordihuvilised spordikanali käivitamiseks.
Kuigi jalgpalli mängitakse praegu tihti tühjade tribüünide ees, mistõttu teleasjatundjate hinnangul ei suudaks võistlused inimesi ka teleri ette meelitada, valmistuvad spordihuvilised spordikanali käivitamiseks. Foto: Toomas Huik

Aastaid kõneainet pakkunud Eesti oma spordikanal, mille vajalikkust on nimetanud näiteks Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, võib ettevõtjate algatusel tööd alustada juba sel sügisel.

Praegu on mitmed ettevõtjad tegemas Siimanni õhutusel uue kanali tasuvusuuringuid ning tema hinnangul on väljavaated head. Eelkõige otsitakse võimalusi, kuidas seitsmel päeval nädalas eetris olev kanal ennast reklaami- ja sponsorrahast ära tasuks ja ilma toetuseta hakkama saaks.

«Otsus kanali omanikuks oleva ettevõtte loomisest võib tulla juba paari nädala jooksul ning sellisel juhul jõuaks saadetega juba sügisest alustada,» lausus Siimann.

Üks, kes spordikanali tasuvust arvutanud, on suurettevõtja Neinar Seli. Tema sõnul võib spordikanalile vaatajaid leiduda küll, sest kanali vahendusel saaks näidata mitmeid alasid, mis praegu kuigi palju eetriaega ei pälvi.

EOK toetus

«Kuidas majanduslikult hakkama saada, seda me praegu uurimegi,» märkis ta. Sestap ei soovinud ta täpsetest rahasummadest veel rääkida.

Seli sõnul on selge, et esialgu läbi digitelevisiooni täisprogrammiga kanal eetrisse ei lähe ning saateid ööpäev läbi edastada ei saa. Kaugemas perspektiivis peaks aga just see olema eesmärgiks.

Et asjal majanduslikku potentsiaali on, selles on Seli üpris veendunud. «Kui me vaatame praegu sporti suunatavat raha, siis selleks on summad olemas,» lausus ta. «Kui kanal saavutaks viieprotsendise vaadatavuse, jõuaks see ka omadega mäele.»

Kuigi Eesti Olümpiakomitee (EOK) kanali omanikeringi kuuluma ei hakka, ei ole siiski välistatud, et komitee võib mingil viisil hakata kanali tegevust ka rahaliselt toetama. Praegu annab EOK näiteks ühes Eesti Päevalehega välja Spordilehte, mille valmimist EOK finantseerib.

Siimanni sõnul võivad nemad toetada näiteks mõne saate valmimist või siis endale kanalis eetriaega osta. «Mingitest summadest seni veel räägitud ei ole ning asjast huvitatud ettevõtjad püüavad kanalile isetasuvat mudelit leida,» lausus ta.

Seli hinnangul oleks EOK ja spordialaliitude tugi kanalile siiski teretulnud, sest paljus peakski selle eesmärk olema Eesti võistluste näitamine, mis muidu palju kõlapinda ei leia. Oma osa eetriajast võtaks siiski ka maailmas toimuvad spordiüritused, kuigi suurvõistluste kajastamiseks kanalil lootust ei ole.

«Eesti spordist peaks eelkõige kõneainet pakkuma rahvast rohkem huvitavad alad,» rääkis ta. «Ma usun, et eestlased tahaks vaadata näiteks Baruto esinemisi, mida muidu kuskil ei näidata.»

Konkurendid kahtlevad

Praegusel telemaastikul tegutsejad on eraldiseisva spordikanali tuleviku suhtes siiski skeptilised ega usu, et see võiks ennast majanduslikult ära tasuda. Kanal 2 juhi Urmas Oru sõnul on nemad näidanud küll võrk- ja korvpalli, kuid märkimisväärset publikuhuvi need pälvinud ei ole.

«Mulle tundub, et eestlased on spordi ja telespordi vastu üldse huvi kaotamas,» rääkis ta. «Kui me vaatame kas või eelmise nädala suusatamise ülekandeid, siis paarikümne vaadatuma saate sekka neil asja ei ole. Veel mõne aasta eest olid need esikümnes kindlalt sees.»

Eesti Televisiooni sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri sõnul oleks omaette spordikanali tulek kahtlemata tervitatav, kuid kas see on ka reaalselt võimalik, on iseasi. «Minule selline asi loomulikult meeldiks,» kinnitas ta. «Aga kui me vaatame spordivõistluste telereitinguid, siis neist väga vähesed annavad korraliku tulemuse.»

Kindlasti on tema sõnul aga välistatud, et ETV hakkaks konkureerivale telekanalile pakkuma näiteks oma suurvõistluste pilti. «Suurvõistluse ülekanne on saade nagu iga teinegi,» lausus ta. «Saateid kanalid omavahel aga niimoodi ei vaheta või üle ei kanna.»

Spetsiaalse spordikanali edu sõltuks aga just suuresti sellest, kui tõsiselt suudaks see koostööd teha teiste kanalitega. Siimanni sõnul praegu asja uurivate ettevõtjate seas ühegi olemasoleva telekanali esindajat ei ole, kuid nende liitumine ei ole välistatud.

Tagasi üles