Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Google küsib tarkvara kasutamise eest raha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Margus Mihkels
Artikli foto
Foto: AP / Scanpix

Internetihiid Google teatas, et hakkab ennekõike väikefirmadele pakkuma veebipõhist tarkvara, mille kasutamise eest tuleb maksta pisikest teenustasu.

Veebipõhine tarkvara sarnaneb laias laastus küllap igas kontoriarvutis endale koha leidnud Microsofti tarkvarakomplektiga Office või selle tasuta alternatiiviga OpenOffice.

Vahe on ainult selles, et veebipõhine tarkvara ei tööta mitte kasutaja enda arvutis, vaid võib-olla Ameerikas asuvas serveris. Seetõttu on näiteks tekstidokumendi kirjutamiseks vaja internetiühendust. Veebipõhise tarkvara eeliseks on aga asjaolu, et salvestatud failidele pääseb ligi igast maailma otsast.

Ründab Microsofti

Programmid, mille kasutamise eest Google tasu hakkab küsima, on praegu ja jäävad ka tulevikus ilma rahata kättesaadavaks, kuid lisaraha eest pakutakse suuremat kindlustunnet ja lisavõimalusi.

Näiteks saavad teenuse eest maksjad rohkem virtuaalset kõvaketta- ehk hoiuruumi oma failidele, nende jaoks avatakse tehnilise toe telefoniliinid ja neile tagatakse programmide töökindlus. Lisaks suurendatakse maksujõuliste kundede elektroonilise postkasti mahtu.

Arvutimaailma asjatundjad peavad Google’i sammu otseseks rünnakuks Microsofti, ennekõike selle kontoritarkvarakomplekti Office vastu.

Nimelt sõlmis Microsoft hiljuti koostöölepingu telekomifirmaga BT, et hakata väikefirmadele samalaadseid veebipõhiseid tarkvaralahendusi pakkuma.

Tegu oleks Office’i n-ö nuditud versiooniga, kuid selle kasutamiseks ei piisa veebilehitsejast, vaid kasutaja peab programmide, nagu Word või Excel, kasutamiseks oma arvutisse installeerima ka vastava programmi kasutajaliidese.

Google’i hinnakiri on lihtne: iga uue kasutajakonto loomine maksab 40 eurot ehk 625 krooni. Selle eest tagatakse kasutajale telefonitugi, et programmid on 99,9-protsendilise tõenäosusega töökorras ja lisaks suurendatakse kasutaja postkasti mahtu kümne gigabaidini.

Mingite lisaprogrammide kasutusõigust Google’i tarkvara kasutajad ei saa, nende käsutuses on vaid tekstitoimeti, tabelarvutusprogramm ja suhtlusprogramm Google Talk. Ka ei ole Google’il vähemalt esialgu plaanis maksvatele kasutajatele nimetatud programmides mingeid lisavõimalusi anda.

Kindlasti meelitab aga paljusid teenuse eest maksma lubadus, et tasuline tarkvara jääb reklaamivabaks – Google on viimasel ajal ohtralt reklaamilepinguid sõlminud ja seetõttu võib eeldada, et firma seni tagasihoidlik netikeskkond muutub peagi märksa kirevamaks.

Peibutab mugavusega

Google tõi kontoritarkvara tasuta versiooni lagedale mullu augustis ning väidetavalt on selle kasutajaks registreerunud juba 100 000 firmat. Enamik neist loodetakse tasulist versiooni kasutama meelitada.

Peamine argument, mis väikefirmasid veebipõhist tarkvara kasutama meelitada võiks, on grupitöö võimalus: Google’i keskkonda salvestatu saab hõlpsalt teistele kättesaadavaks muuta, selmet neid meiliga edasi-tagasi saata. Nii muutub mugavamaks mahukate dokumentide loomine, mille kallal töötab korraga mitu inimest.

Analüütikute arvates teatas Google tasulise tarkvarateenuse turuletoomisest just nüüd selleks, et anda mõista – Microsofti äsja uuendatud ja turule toodud kontoritarkvarale Office on odavam (või tasuta) alternatiiv.

Kommentaarid
Tagasi üles