Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2152167t1h687a.jpg)
Ehitusvead, hooldamatus ja ülekütmine muudavad puiduga küttekolded talviti majade tulekahjuallikateks.
«Suurim viga uute küttekollete valmistamisel tehakse komplekteerimisel,» selgitas päästeameti tuleohutuse planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Rait Pukk Äripäevale.
Seda teevad nii ehitajad kui ka müügile ja paigaldamisele spetsialiseerunud firmad. Paljuski on tema sõnul põhjuseks levivad väga erinevad korstnasüsteemid, mille temperatuur kõigub 80-600 kraadini.
Eesti Korstnapühkijate Koja esimehe Leo Kalme kinnitusel tuleb moodulkorstna puhul eelistada spetsiaalseid 2 mm plekipaksusega roostevabasid korstnaid. Kindlasti ei tohi moodulkorstna pähe kasutada vihmaveetorudest või gaasitorudest aretatud moodustisi.
Moodulkorstnate puhul peab kahe plekikihi vahel olema spetsiaalne soojustus minimaalselt 100 mm paks. Õhem soojustus tekitab meie kliimas korstnasse happelise ja tuleohtliku kondensaadi.
Kalme tõdemusel on korstna-läbiviikude katikud tehtud tihti nigelad. Sõltumata korstnatüübist peavad katikud olema vähemalt 100 mm laiad.
Ühe tüüpilise tulekahju allikana toob Pukk saunakerised, mis võivad lasta 350 kraadi taluvatesse moodulkorstnatesse 700-kraadist suitsu.
Ka majja projekteeritud elektrikerise asendamisel puidukerisega tuleb 5-15 cm kuja asendada 50-100 cm kujaga. Isetehtud ühekihilise puidukerise puhul peaks see olema vähemalt meeter. Seega peaks elektrikeriselt puidukerisele üleminekul vormistama ümber ka majaprojekti. Muidu võib eluasemekindlustaja jätta kliendi õnnetuse puhul pika ninaga. Rääkimata kriminaalsüüdistusest ohvriga lõppenud tulekahju järel.
Teise tüüpilise tulekahju allikana nimetas Pukk õhkküttekaminaid. Nende ümbritsemisel kesta ja laeni ulatuva kubuga jäetakse õhu liikumise avad liiga väikesed.