Nii mõnegi vanakraamikummardaja süda hakkaks Kuusakoski metallikokkuostupunktis verd tilkuma, kui ta näeks rauaveskisse minevat ehiskola hiigelpadadest hobuniidukiteni.
Vanametall võib passida aiaehteks
7. veebruar 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hakkas ka Kuusakoski Võru ja Valga metallivastuvõtjail, kes üht-teist utiilist kõrvale tõstsid, pildistasid ja internetti riputasid.
Võtke või jätke, aga Võru laoplatsilt õnnestuks ära veeretada pea täiesti töökorras hobuniiduk. Tarvitseb vaid kraamida taskust välja neli tuhat krooni ja leida teine poolpidune niiduk, mille küljest paari purunenud sõra asemele uued hankida.
Ammuks see oli, kui kauplus Aed ja Kodu müüs paari-kolme tuhande krooniga hobuvankreid, mis kombinatsioonis neisse istutatud lillepuhmastega kujunesid üsna lühikese ajaga üheks enim hinnatud aiaehteks.
Raua hind mitmekordseks
Miks mitte muuta õuekujunduselemendiks ka algse otstarbe kaotanud, kuid siiani paljude talude kuurides ja peldikutagustes roostetavaid niidumasinaid, atrasid ja loorehasid.
«Hoburiistu on meile läbi aastate palju toodud. Näib, et vähesed on osanud neid väärtustada,» nendib Kuusakoski Tartu osakonna metallivastuvõtja Margus Vilson, selle töö peal juba aastast 1992.
Umbes 350 kilogrammi kaaluva hobuniiduki eest saab kokkuostus ümmarguselt 800 krooni. Kui selliseid riistu õnnestub küla pealt kokku korjata mitu, on miinimumpalk sama hästi kui taskus.
«Eks ole palju inimesi, kes ostavad endale maakoha ja kuna järjepidevus on kadunud, pole neil nende asjadega emotsionaalset sidet,» arutleb Vilson. «Aga on lausa selliseidki, kes nõustuksid oma vanamemmegi meile tooma. Peaasi, et saaks teki.»
Kuusakoski pakub hobuniidukeid kolme-nelja tuhande krooniga, atrasid tuhande ja looreha pisut enam kui kahe tuhande krooniga. Ehk mitu korda kallimalt, kui on nende riistade väärtus sulatusse rändava vanametallina.
Suurt äri ei tule
Kuusakoski lõunapiirkonna juht Ivar Pukk aga rõhutab, et mingit suurt äri vanavara uuele ringile laskmisest ei kujune ja see pole ka firma taotlus.
«Esiteks on inimesed ammu taibanud, et väiksemad esemed, millel on vanavaralist väärtust ja mis suurt midagi ei kaalu, tasub müüa antikvariaati,» selgitab Pukk. «Enamik suuremaid esemeid on aga ilmselt juba metallikäitlejaile ära müüdud.»
Kel huvi utiili viidud põneva rauakola koju tassimise vastu, peaks otsima infot Kuusakoski kodulehelt.
Esiotsa leidub üht-teist huviväärset Võru ja Valga utiilipunktis, Tartus suure töökoormuse tõttu taaskasutuse eriharu ei kavandata.
Umbropsu laoplatsidele marssida ei maksa ja ega metallikäitlejad seda ohutuse kaalutlustel lubagi.