Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2145549t1h612e.jpg)
Paljud autoomanikud vandusid äsjastel krõbekülmadel hommikutel tulist kurja, sest sõiduvahend ei tahtnud käivituda. Sohvrite mure olnuks olemata, kui nende masin oleks varustatud auto eelsoojendiga, kirjutab Pärnu Postimees.
«Hea autoperemehe hädatarvilik ost, eriti meie kliimas,» tõdes sellega seoses Aivar Annusveer, autode varuosi ja lisaseadmeid müüva Autoeksperdi Pärnu poe juhataja.
Eelsoojendi kasust kõneldes tõdes Annusveer, et vastavad seadmed säästavad nii akut kui vähendavad bensiinikulu: külm mootor on küttele ablas.
Ent mis kõige olulisem: eelsoojendamine säästab mootorit. Selle, et talvine külmkäivitus on sõna otseses mõttes mootori aeglane tapmine, on teadlased ammuilma kindlaks teinud.
Juhataja väitel ei olevat uuemate masinate omanikel auto eelsoojendusega probleeme. Eelsoojendus on kas juba tehases sõidukile paigaldatud või see monteeritakse autole ostja soovil enne müügitehingu sõlmimist.
Autole takkajärele paigaldatava eelsoojendaja hinnast rääkides märkis Annusveer, et kõige tagasihoidlikuma, ent hästi toimiva eelsoojendi saab soovija oma sõidukile juba paari tuhande eest. Sellestki rahast moodustab kõva kolmandiku tööraha, mis kulub seadme paigaldamisele.
Annusveeri selgituse kohaselt jagunevad eelsoojendid laias laastus kaheks. Ühed, mis töötavad vooluvõrgust saadava energiaga, ja teised, mis võtavad töötamise väge auto enda akult.
«Mõnusam on muidugi aku pealt, aga see on kallim,» tõdes juhataja. «Ja paraku meie ühiskond on, nagu ta on, kaabel kipub tihti «ära jalutama».»
Eelsoojendajaid eristab seegi, et nendega annab eelsoojendada kas mootorit üksi element soojendab kas jahutusvedelikku või õli või ka salongi.
Ja muidugi on eelsoojendajate erinevuseks automaatika: kas ühendab omanik soojenduselemendi ise talle õigena näival hetkel vooluvõrku või teeb seda soovi kohaselt seadistatud taimer.
«Kõige rohkem müümegi soojenduselementi ja juhtmekomplekti selle juurde, kokku umbes poolteist tuhat krooni pluss pealepanek,» märkis Annusveer.
«Järgmine valik on soojenduselement, juhtmekomplekt, puhur ja puhuriühendus, see on poolteise tuhande krooni võrra kallim. Harva läheb kaubaks üle 5000 krooni maksev täismäng, kus on juhe seinas ja aku laetud ning mis lülitub automaatselt temperatuuri järgi tööle,» märkis juhataja.
Kõneldes kõige lihtsamast, kuid sellele vaatamata tõhusast eelsoojendajast, mis koosneb vaid soojenduselemendist ja juhtmekomplektist, tõdes Annusveer, et koduhoovis pole selle kasutamisega probleemi: seda annab kas või läbi paokil akna veetud juhtmega vooluvõrku ühendada. Liiatigi vöib nimetatud komplekti paigaldada peaaegu igale sõiduautole, sõltumata selle margist või vanusest.