E-pangaröövlid eelistavad rikkamaid turge

CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid. Foto: Liis Treimann

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) hoiatas, et sügise saabumisega hoogustub taas viirusekirjutajate ja e-pangaröövlite tegevus. Samas mõjub rahustavana, et e-pangaröövlid keskenduvad enamasti just jõukamatele turgudele.

«Kindlasti saab e-kuritegevuse ohvriks ning oma rahast lahti nii: hangi endale ja hoia oma arvutis mõnda salakuulavat pangaviirust (Zeus, Sinowal). Juba paari päeva jooksul märkad asjakohaseid muudatusi oma pangaarvel.»

Sellise pöördumise tegi kuu algul RIA infoturbe ekspert Anto Veldre. Veldre sõnul avastavad viirustõrjefirmad üha uusi variante pahalastest nimega Sinowal/Torpig, Zeus/wnspoem, Silentbanker, Gamona jt. Kõnealused pahavarad võimaldavad hooletu arvutikasutaja arvutisse pugeda ning seeläbi kasutaja pangaarvetele ligi pääseda.

«Eestis on meil seni läinud suhteliselt hästi. Siinkandis pole liikumas just väga palju raha, seega ka viirused sihivad pigem maksevõimelisemaid turge,» märkis Veldre.

Tema hinnangul on Eesti internetipangandus maailma lõikes ilmselt keskmisest turvalisem tänu ID-kaardile, PIN-kalkulaatorile ning madalatele limiitidele.

Veldre sõnul on e-kuritegevus siiski palju laiem mõiste kui üksnes internetipangandus ja seksikad pangaröövid. E-kuritegevuse alla mahuvad kõikvõimalikud pangaautomaatide «lisaseadmed», kuulutused, millele vastamiseks tuleb tagasi helistada tasulisele numbrile, ning ka juhtumid, kus viirusi levitatakse mõne tuntud veebisaidi kaudu.

Ta viitab ka välisajakirjandusele, kus väidetakse, et kuni kolmandik Inglismaa ja USA elanikest on oma nahal tundnud krediitkaardipettust.

«Teise näitena võib tuua selle, et kokku ligi 20 000 Eesti veebisaidist, mille portaal neti.ee on indekseerinud, üle 50 suunavad kasutaja otse nakatumissaidile. See number on enam-vähem konstantne ja pigem kasvav. Paraku pole võimalik ennustada, mis tüüpi viirusega sealtkaudu täna või homme nakatatakse, » lisas Veldre.

Infoturbespetsialisti arvates on meil Soomega võrreldes veel väga ka palju nn riskikäitumist: külastatakse XXX-lehekülgi, tiritakse piraatvara, ei häälestata oma kodust WiFi purki turvaliseks jne.

Justiitsministeeriumi teatel registreeriti 2008. aastal Eestis kokku 454 arvutikuritegu, millest suurema osa moodustasid arvutikelmused (81 protsenti).

Arvutikelmused on valdavalt seotud pangaülekannete ning kiirlaenudega, kus petetakse välja juurdepääs teise isiku pangakontole. Selle aasta kaheksa kuuga registreeriti arvutikelmusi 255 juhul. Küberkurjategijad on valdavalt kuni 24-aastased mehed.