Lasteaedade säästunipid: lapsele seep ja joonistustarbed kodust kaasa

Rännaku lasteaias on kõik tingimused, et lapsed saaksid end hästi tunda. Foto: Liis Treimann

Nappides eelarvevõimalustes peavad lasteaiajuhatajad olema tavapärasest leidlikumad kokkuhoiukohtade otsimisega. Vähem elektri- ja veekulu, soodsamad töövahendid ja vanemate abikäed on vaid mõned näited.

Tallinna 9. lasteaia juhataja Silvia Ohlo, kes on praegu ka Kaisukaru lasteaia juhataja kohusetäitja, ütles, et tema hinnangul toimus varem mitmel pool liiga palju raiskamist, kuid nüüd tuleb õppida kokku hoidma.

«Tuleb kasuks, kui iga inimene oskab iga krooni, vee kuupmeetrit ja elektri kilovatt-tundi lugeda ning säästvalt toimida,» sõnas Ohlo, lisades, et seda tuleb varakult õpetada ka lastele.

Lasteaia toimimiseks vajalike tarvete ostmisel vaatab Ohlo alati, kust saab odavamalt, jälgides samas kvaliteeti: «Rämpsu ei ole ka mõtet osta, näiteks pliiatseid, mida korralikult teritada ei saa. Ikka mõistlikkuse piiridesse tuleb jääda.»

Ühes Tallinna lasteaias märgiti, et töötajad on nüüd ise samuti kokkuhoiuvajadusest teadlikumad - ilmaasjata tuli toas ei põle ja vesi kraanist ei sorise.

Tallinna Kiisupere lasteaias hoitakse kokku ennekõike majanduskuludelt: «Oleme loobunud ajakirjanduse tellimisest, ei kuluta üleliigselt vett ega elektrit, telefoniga ei lobise. Toitlustuse osas on meile abiks tulnud liitumine PRIAga saamaks koolipiimatoetust,» loetles juhataja Laidi Kaldoja.

Pirita lasteaia juhataja Terje Laanemets lisas, et raskemates tingimustes varutakse elementaarseid töövahendeid minimaalse vajaduse järgi.

«Piltlikult öeldes - lapsed saavad hakkama, kui liimipulk on kahe peale ja kui tosina värvipliiatsi asemel on joonistamiseks vaid põhivärvid.» Ilma ei jää tema kinnitusel keegi.

Mitmed lapsevanemad ütlesid Postimees.ee'le, et nende lasteaedades hoitakse kokku ka koristusvahendite, laste joonistustarvete või mänguasjade pealt.

Lapsevanemad hoogtöödel

Alati on olnud teretulnud lastevanemate endi osalus kas õue korrastamisel, mänguasjade rühma toomisel või mööbli parandamisel. Mitmel pool on saanud tavaks viia lastele joonistamiseks ühelt poolt kasutatud kontoripaberit.

Ohlo ütles, et lastevanematelt abi palutud ei ole ja tegelikult pole seda ka õigus teha. «Kuid mõned on ise pakkunud ja siis oleme ikka abi vastu võtnud - näiteks pakuti, et kui rühmades pole piisavalt kappe, saame neid muretseda.»

Kalamaja lasteaias algatasid näiteks aktiivsed lapsevanemad purunenud aiajupi parandamise. Lasteaia juhataja Marika Liiv ütles, et nende aia lapsevanemad on üldse väga vastutulelikud ning sirutavad tihti abikäe. «Kas nad märkavad ise või koosolekutel räägitakse probleemidest,» lisas ta.

Ka Pirita lasteaia juhataja kiitis oma rühmade lapsevanemaid. «Nad on alati olnud väga suureks toeks ürituste organiseerimisel, kutsuvad oma töökohta ekskursioonile, viivad kohale oma autodega, toovad mingeid spetsiifilisi joonistamisvahendeid,» loetles Laanemets. «Üks aiandis töötav lapsevanem aitab soodsamalt taimi osta.»

Traditsiooniks on ka saanud, et jõulude puhul teevad iga rühma vanemad rühmale kingituse - kas mõne pisut kallima mängu või midagi muud sobilikku.

Liivamäe lasteaias paluti lastevanemate koosolekul tuua rühma jaoks vedelat seepi ja tualettpaberit. Kui palju täpsemalt ja kuhu paberivirnad kogutakse, ei täpsustatud siiski.

Samuti peab iga lapsevanem oma lapse jaoks kaasa panema õppetunni vahendid - värvipliiatsid, kustutuskumm, liim, vesivärvid-pintslid ja muu sarnane.

«Pidevalt viime lasteaeda oma lapse mänguasju, millega ta kodus ei mängi ja mis on korras. Aiasaaduseid võetakse lahkesti vastu. Koridori peal on tihti riidekast, kuhu vanemad toovad oma lapse väikseks jäänud riided ja kellel vaja, see võtab sealt omale, keegi ei vaata sellepeale viltu,» kirjeldas üks maal elav lapsevanem.

Annetused arvele

Tallinna Kiisupere lasteaias on kodulehel üleskutse, et aidata soovija võib teha linna finantsteenistuse arvele ülekande, mis läheb lasteaia eelarvesse. Juhataja Laidi Kaldoja sõnul tuli selleks algatus lapsevanematelt, kuid praeguseks ei sinna veel midagi laekunud.

«Ilmselt on rahasumma kandmisest meeldivam otse rühma toodud kingitus - olgu selleks siis lapsele igavaks muutunud mänguasi või paberiports trükikoja ülejääkidest.»

Kiisuperele olid suureks abiks kevadtalgud, kus vabatahtlikud emmed-issid abistasid nii puhastustöödel, mööbli restaureerimisel kui ka pisiremondis.

Kokkuhoitavaid rahasummasid juhatajad välja tuua ei osanud, ent kinnitasid, et niimoodi tullakse aasta lõpuni omadega toime.

Ehkki lastevanemate abi tundub viimasel ajal eriti hädavajalik olevat, ei kavatse Tallinn kohustuslikku kohatasu tõsta. Abilinnapea Kaia Jäppinen kinnitas, et ei pea majanduslikult raskel ajal õigeks tulude suurendamist vanemate rahakoti arvelt