Päevatoimetaja:
Sander Silm

Jaotusvõrk tahab elektriarvestite taatlemise määrust muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Voolumõõtjad.
Voolumõõtjad. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eesti Energia Jaotusvõrk esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse muuta elektriarvestite taatlemist käsitlevat määrust nii et aktsepteeritaks vanade arvestite kasutamist kuni uute kaugloetavate arvestite kasutuselevõtmiseni 2013. aastal.

Taatlusaja ületanud arvestite arv on tänaseks Jaotusvõrgul kuni kümne protsendini kogu arvestipargist, kuna ootamatult lükkus edasi uute
kaugloetavate voolumõõtjate paigaldamise projekt, mis pidi algama eelmisel aastal, vahendas Jaotusvõrgu pressiesindaja.

ETV saade «Pealtnägija» paljastas, et Eesti Energia arvepidamises tiksus pettus, mida avalikkuse ja järelevalveametnike eest varjati: ligi 65 000 Eesti Energia klienti võiksid maksmise päeva pealt peatada, sest neile esitatakse ebaseaduslikke arveid.

Eesti Energia on klientide eest varjanud fakti, et elektriarvesteid, mis nende tarbitud voolukoguseid mõõdavad, pole juba aastaid taadeldud ehk kontrollitud nende mõõtmistäpsust, mistõttu võivad nende antud elektrinäidud olla väga valed.

«Investeerides praegu töökorras kuid taatlemisaja ületanud seadmete väljavahetamisse samaväärsete seadmetega, kulutaks Jaotusvõrk igal aastal ebaotstarbekalt 50 miljonit krooni, mis investeeritakse praegu elektrivõrgu rikete vähendamiseks,» selgitas Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere.


Mere sõnul näitab statistika, et kui vanad ja taatlemisaja ületanud seadmed mõõdavad elektrit ebatäpselt, siis teevad nad seda kliendi kasuks
ehk näitavad kuni mõni protsent väiksemat elektrikogust. «Seega ei ole klientidel põhust karta, et elektrifirmale on makstud rohkem kui tarbitud,» selgitas Mere.

Kõik elektriarvestid, mille puhul on kliendil tekkinud kahtlus või on Eesti Energia elektrikud avastanud, et see mõõdab valesti, kontrollitakse
ning vajadusel vahetatakse need välja. Põhiliselt lähevad elektriarvestid rikki tänu tahtlikule lõhkumisele, mille eesmärgiks on näidata väiksemaid elektrikulusid, mitte tänu taatlemisaja ületamisele. Kui aga seadme kontroll tõendab, et elektriarvesti ei ole õigesti mõõtnud, siis
Jaotusvõrk kompenseerib kliendile tekitatud kahju. Taatlemisaja ületanud elektriarvesti ei anna alust loobuda elektriarve tasumisest.

2008. aastal valmistas Jaotusvõrk ette üleminekut kaugloetavatele elektriarvestitele, mille käigus oleks kogu olemasolev arvestipark välja
vahetatud. Seoses majanduslangusega lükkus projekti realiseerimine edasi. «Elektrimajanduse arengukava» sätestab kaugloetavatele arvestitele ülemineku aastal 2013. Seega realiseerub antud projekt kolme aasta jooksul. Kokku on Eesti Energia Jaotusvõrgul 630 000 elektriarvestit.

Tagasi üles