«Pealtnägija»: Eesti Energia varjas suurejoonelist pettust

Voolumõõtja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

ETV saade «Pealtnägija» paljastas, et Eesti Energia arvepidamises tiksus pettus, mida avalikkuse ja järelevalveametnike eest varjati: ligi 65 000 Eesti Energia klienti võiksid maksmise päeva pealt peatada, sest neile esitatakse ebaseaduslikke arveid.

Eesti Energia on klientide eest varjanud fakti, et elektriarvesteid, mis nende tarbitud voolukoguseid mõõdavad, pole juba aastaid taadeldud ehk kontrollitud nende mõõtmistäpsust, mistõttu võivad nende antud elektrinäidud olla väga valed.

Tallinnas Pelgurannas asuvat Puhangu tänava maja number 55 tuuakse teistele korteriühistutele eeskujuks. Mõne aasta eest tehti maja pangalaenu abil korda. Ainus mure on vooluarvestid, mis on – välja arvatud mõni üksik erand – täpselt samad, mis 1972. aastal algselt ehitamise ajal pandi. See tähendab, et 37 aastat pole mõõdikuid taadeldud ehk nende mõõtmistäpsust kontrollitud.

Selgus, et see 60 korteriga ühistu ei ole mingi erand. «Pealtnägija» käsutuses on Eesti Energia sisedokumendid, millest selgub, et samasuguseid kasutustähtaja ületanud arvesteid on üle Eesti kokku 65 000, neist 90 protsenti just kortermajades nagu Puhangu 55.

Probleem puudutab enamasti nõukogudeaegseid ketasmõõdikuid, mis tuleb iga 16 aasta tagant maha võtta ja laborisse kontrolli saata. Tavatarbija neile peale vaadates vahest aru ei saa, sest parimal juhul on arvestil kleebis eelmise taatlemise ajaga, kuid kirjas pole lubatud kasutusaja lõppu. Seetõttu elab enamik kliente õndsas teadmatuses ja Eesti Energia vaikis seni probleemi maha.

Silmitsi faktiga, et «Pealtnägija» teab, möönas Jaotusvõrgu juht Tarmo Mere probleemi. Ta tunnistas, et 65 000 taatlemata arvestit on suur arv, kuid moodustab siiski vaid 10 protsenti kõigist klientidest, kes elektriarvestit kasutavad.

70-aastane Jüri Laurson on üks kümnekonnast volitatud elektriinsenerist vabariigis. Selline mass «hapuks läinud» arvesteid on spetsialisti jaoks jahmatav. Korras arvesti pole mitte ainult kliendiga arveldamise nurgakivi, vaid taatlemata arvesti kasutamine on konkreetne seaduserikkumine.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots rõhutas, et tegemist on otsese seaduserikkumisega, sest elektrituru seadus sätestab väga täpselt, et elektrivõrgu ettevõtja, kes peab elektrit müüma, peab ka täpselt need müügikogused ära mõõtma. Ja kui ta teeb seda taatlemata arvestitega, siis ta rikub seadust.

Otsus, et taatlemata mõõdikute alusel esitatakse siiski tänase seisuga umbes 65 000-le inimesele arveid, ei riku mitte ühte seadust, vaid see rikub näiteks mõõteseadust, elektrituru seadust ja võib-olla ka konkurentsiseadust.

Mere väitis, et otsus on kooskõlastatud nende instantsidega, kes ettevõtte tegevusvaldkonda reguleerivad ja kellele allutakse ehk siis olevat sellest teadlikud konkurentsiamet ja ettevõtte nõukogu.

Kuid elektrituru üle järelevalvet teostava konkurentsiameti direktori Märt Otsa sõnul on 65 000 taatlemata arvestist šokeeriv uudis, mida ta kuulnud esimest korda «Pealtnägijalt».

«See on absurd! Konkurentsiamet ei saa anda luba seaduserikkumiseks. Konkurentsiamet ei ole iialgi sellist luba andnud,» rõhutas Ots.

Eesti Energia möönas kaamera ees viga, kuid on enda sõnul sundseisus. Nimelt taheti mullu üle minna kauglugemissüsteemile, mis tähendab, et klient ei pea iga kuu enam ise arvestilt näitu võtma, vaid seda tehakse tsentraalselt ja kaugjuhtimise teel. Paraku saabus majanduskriis ja avastati, et 1,6 miljardit maksev projekt käib siiski üle jõu. Kuid vanast süsteemist jõuti juba peaaegu loobuda ning vanu arvesteid enam välja ei vahetata.

«Me elame 21. sajandil, kus elektrienergia koguste mõõtmine on elementaarne ja seda tuleb teha. See ei ole mingi vabandus,» sõnas Ots.

Teiste seas Puhangu tänava rahvale lubati kauglugemissüsteemi, kuid võta näpust. Mõõdikuid on selles majas vahetatud vaid siis, kui need konkreetselt ragisema hakkavad. Kas nad ka taadeldud on ja õigesti elektrit mõõdavad, pole varem keegi märganud küsida.

Elektriinsener Laurson süüdistas saamatuses ka konkurentsiametit, kes nii mastaapse apsaka läbi laskis. Ameti juht Märt Ots raius, et ei tea 65 000st vananenud mõõdikust midagi.

Küsimusele, miks Eesti Energia kõigile nii jonnakalt puru silma ajab, leiab vastuse «Pealtnägija» käsutuses olevast firmasisesest kirjavahetusest. Kui võrguhaldusosakond juba tänavu jaanuaris aegunud arvestite suhtes häiret andis, küsiti riskide kohta firma juristi arvamust.

Eesti Energia enda jurist kinnitas, et taatlemata arvestite jätkuv kasutamine rikub kolme seadust, mis võib kaasa tuua väga suured trahvid. Ainuüksi mõõteseaduse rikkumisega võib kaasneda trahv 30 000 krooni juhtumi kohta. Range aritmeetika järgi tähendaks see ligi 2 miljardit krooni trahvi.

Tõeline pomm, miks energiamüügifirma hämab, peitub sama Eesti Energia juristi kirja lõpus, kus on öeldud, et «iva on see, et mõõtmine nõuetekohaste seadmetega on võrgu- ja elektriäri A ja O. Kui kaupa ei mõõda, siis ei ole õigust tasu küsida. /.../ Ehk tarbijail, kelle mõõteseade ei vasta nõuetele, on õigus tasumisest keelduda ning nõuda tarbitud koguste tõendamist.»

Hoolimata riskist saada miljarditesse ulatuvaid trahve ja uppuda vaidlustesse klientidega, otsustati aegunud mõõdikuid mitte välja vahetada, sest see oleks maksnud 50 miljonit krooni.

Kogu loo teeb näotuks ja skandaalseks, et tegelikult maksavad kõik kliendid, sealhulgas needsamad 65 000, iga elektriarvega ka selle eest, et nende mõõtesüsteemi korras hoitaks

«Kõik mõõtmisega seotud kulud on elektrihinna sees juba olemas,» rõhutab Ots.

Ometi otsustas Eesti Energia juhtkond oodata ja loota, et asi ei tule välja. Samal ajal lähevad mõõdikud aga üha kiiremas tempos «hapuks». Nelja aasta pärast on iganenud arvesteid juba 110 000. See on viinud jahmatavate otsusteni, kuidas mõõdikute eluiga vägisi pikendada. Näiteks on «Pealtnägija» käsutuses veebruaris kehtima hakanud töökorraldus, mis ütleb, et arvestit ei vahetata välja, kui «aktiga fikseeritud viga ei ületa 50 protsenti».

Kui uskuda seda paberit, siis on sisuliselt loobutud vanade mõõdikute väljavahetamisest, isegi kui need mõõdavad piltlikult öelda aiateibaid.

Eesti Energia Jaotusvõrk teatas hiljem siiski saate tegijaile, et 50-protsendiline viga oli plaan, mis ei läinud töösse.