/nginx/o/2013/09/05/2137635t1h5eba.jpg)
Euroopa Liidu kava järgi peavad vaid sooviavalduse põhjal antavate tarbimislaenude pakkujad peagi oma reklaamides näitama laenu kogukulu ja aastaintressi, mis mitmel puhul ulatub sadadesse protsentidesse.
Euroliit seab reeglid laenureklaamidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakrediidi direktiivi parandus kehtestaks ühtsed tarbimislaenude pakkumise ja reklaamimise tingimused kogu euroliidus. Direktiivi seletuskirjas on märgitud vajadust tagada laenuvõtjatele senisest parem tarbijakaitse.
Tarbijakatiseameti kinnitusel kehtestatakse reeglid siiski vaid 200 - 50 000 euro suurustele laenudele, mistõttu paljusid SMS-laenusid see otseselt ei puuduta. Küll aga kõikvõimalikke reisi-, päikese- ja pulmalaenusid, mida antakse peaaegu igale soovijale.
Pealetükkiv pakkumine
Direktiivi paranduseelnõu järgi peavad tarbimislaenude reklaam ja ka leping selgelt ja üheselt mõistetavalt näitama kliendile krediidi kogusumma, kestuse, kulukuse aastamäära, maksete summa, arvu ning sageduse, samuti kõik muud lepinguga seotud kulud.
Praeguseks on Eestis üle poole tosina ettevõtte, kes pakuvad SMS-laenusid. Tarbimislaenu on pakkuma hakanud isegi postimüügikaubamajad. Nii kaasnes Halensi kataloogiga blankett kuni 20 000-kroonise laenu taotlemiseks seal on intressiks 24 protsenti aastas. Ka kodumasinate kaupluste kett Entre reklaamib poodides kuni 100 000 krooni suurust laenupakkumist.
Enamasti hoiduvad laenupakkujad reklaamis intressimäära näitamast. SMS-laenude puhul küünib aga aastaintress ligi poole tuhande protsendini.
Tarbijakaitseamet näeb probleemi laenureklaamide liigses agressiivsuses. «Reklaamid näitavad laenamist trendika ja igapäevasena, jättes tarbijale teadvustamata laenudega kaasnevad tagajärjed,» märkis ameti pressiesindaja Evelin Koppel. «Laenude aktiivne turustamine ja minimaalsed nõuded laenaja sissetulekute osas loovad ohtliku pinnase lõhkilaenamisele.»
Rahandusminister Aivar Sõerd kinnitas, et näeb kergekäelises laenu võtmises suurt ohtu. «Minu suhtumine sellesse on väga negatiivne,» tunnistas Sõerd. «Sellised laenud on tarbijale kallid, tõsiselt kaalutlemata ei tohiks niisuguseid laenuotsuseid kindlasti langetada.»
Ta märkis, et tarbimislaenude teema on päevakorras olnud ka finantsinspektsiooni nõukogus. «Viimasel istungil andis nõukogu inspektsioonile suunised tegeleda teavitustööga ja selgitada inimestele laenamise mõjusid, et nad ei langeks reklaami ohvriks,» sõnas minister.
Paljudele vajalik teenus?
«Igal isikul on õigus laenu anda,» kinnitas finantsinspektsiooni pressiesindaja Malle Aleksius. «Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutusi, kes võtavad vastu ka hoiuseid. Aga kõnealuste laenude andjad seda enamasti ei tee.»
Entre poeketi omaniku Arne Veske hinnangul oleks tarbimislaenude väljastamise piiramine seadusega liiga kategooriline nõue.
«Paljudele inimestele on sellised laenukontorid vajalikud,» märkis Veske. «Kui 3000-kroonise palgaga inimene läheb laenupalvega Ühispanka, visatakse ta sealt pikema jututa välja.»
Veskega on nõus ka tarbijakaitseamet, pidades laenamisvõimaluste karmistamist madalama sissetulekuga inimeste suhtes ebaõiglaseks.
«Probleem on just selles, et sageli ei tutvu inimesed laenu tingimustega,» sõnas Koppel. «Näiteks jätavad tähelepanuta tõiga, kui kalliks mõni väikelaen lõppkokkuvõttes võib minna.»