Rene Varek oskab väärtustada oma aega

Eesti Raudtee turundusdirektor Rene Varek on nagu kvaliteetne lokomotiiv, mis pidevalt edasi rühib - kõike, mis ta ette võtab, teeb ta täie jõuga. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Rakverest pärit Rene Varek (34) on tõeliselt rahvusvaheline mees, kes on läinud esmaspäeva hommikul Haljalast Moskvasse tööle ja tulnud reedel Los Angelesest tagasi. Praegu Eesti Raudtee turundusdirektori ametit pidav mees peab oluliseks, et aeg oleks sisukalt täidetud.

Virumaa Teatajale intrevjuu andnud hästiistuvat ülikonda kandev ja heas vormis Rene Vareki kabinetist avaneb vaade Tallinna sadamale, vanalinna tornidele ja city kõrghoonetele. Peagi kolitakse aga raudteele lähemale, Balti jaama veerde.

Rene Varek, teist on ajakirjanduses räägitud kui taasriigistatud Eesti Raudtee võimalikust juhist. Kas majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on teiega sel teemal rääkinud?

Ma olen majandusministriga rääkinud erinevatel teemadel ja ka sellest, mis puudutab Eesti Raudtee tulevikku. Kuid täna ma küll ei hakkaks spekuleerima, kes on Eesti Raudtee järgmine peadirektor. See on uue omaniku otsustada ning kandidaate ja spetsialiste, kes võiksid sellele kohale kandideerida ja hästi hakkama saada, on kindlasti palju.

Olete Eesti Raudtee turundusdirektori ametit pidanud kaks aastat. Ja nagu viimastest uudistest näha, olete hästi hakkama saanud. Läinud aasta kokkuvõttes tegi Eesti Raudtee varasemaga võrreldes veomahu rekordi.

2006 oli tõesti põnev ja edukas aasta. Eriti detsember, mis oli kaubaveo käibes rekordkuu 4,28 miljoni tonniga, ja aasta kokkuvõttes tuli 44,4 miljonit tonni. Hea meel, et need projektid, mis on algatatud, eriti konteinervedude osas, on hoogsalt käima läinud.

Kui minna paari aasta tagusesse aega, siis tulite ju rahvusvahelisest alkoholifirmast hoopis teisele maastikule. Kas kõhklusi polnud?

Olin tõepoolest kümme aastat enne seda erinevate ametites rahvusvahelises alkoholikontsernis Allied Domecq Spirit & Wine ja võib öelda, et mul oli selline unistuste töö: väikelinnast Rakverest pärit, otsustasin näiteks Sauza Tequila tarbijale suunatud turunduse üle kogu maailmas. Alates sellest, milline see tequilapudel peab välja nägema, missugust Hollywoodi filmi spondeerida ja missugusele näitlejale võiks selle pudeli laua peale panna, kui temast pilti tehakse. Põhitööna juhtisin mitut kontorit erinevates riikides.

Raudtee tähendab tõesti hoopis teist maastikku ja teisi väljakutseid. Allied Domecq’i dream job teatud mõttes ammendas end. Inimene jõuab mingil ajal etappi, kus ta tahab kogeda uusi asju, tegutseda uutes valdkondades. Alkoholiäris oleks võinud ilusasti sõita pensionini, aga ju ma tundsin, et tahan kogeda ka midagi muud. (Muide, Rene Vareki asemele võeti Allied Domecq’i tema otsest tööd tegema kolm uut inimest. – A.M.)

Kui Eesti Raudtee investorid tegid mulle ettepaneku, uurisin põhjalikult teemat ja leidsin, et tegu on huvitava ja perspektiivika äriga. Pealegi olen ma nii noor, et peaksin veel mitutki uut väljakutset kogema ega tohiks rahulduda ainult ühe valdkonnaga.

Olete noore mehena vallutanud kõrge tipu. Kas on üldse veel, kuhu pürgida?

Töö ei ole alati kõige tähtsam, aga kui midagi teha, siis tuleb seda teha täie jõuga. Ma pole elanud oma elu põhimõttega, et töö ja karjäär on tähtsad. Ma olen teinud asju, mis mulle meeldivad - tihtipeale pole inimestel seda võimalust. Mul on see õnn olnud.

Karjäärialaselt on töös Eesti Raudtees kindlasti oma väljakutsed ja on ka muid võimalikke tegevusvaldkondi, kus võiks ennast proovile panna. Iga päev, mil seista ühe koha peal, on tagasiminek, sest kogu maailm ümberringi läheb edasi.

Elu tuleb kogeda. Kui inimene sünnib, hakkab ta kohe vananema, kurb on, kui vananemisprotsess kulgeb igavalt, nii et inimene ei naudi seda ega suuda sellest võtta positiivset. Elu kulgu tuleb endas tunda, igat päeva tuleb osata elada – carpe diem. Arvan, et palju reisida, saada põnevaid kogemusi, omada häid tuttavaid on sama tähtis kui hea töökoht.
Te olete selline rahvusvaheline mees, kes on Eesti elu näinud tegelikult justkui kõrvalt. Milline see paistab?

Kui olla Eestis, siis tundub, et Eesti on maailma suurim riik. Olles mõned kuud või nädalad ära, vaatad, et päris nii see polegi.

Jah, mul olid Allied Domecq’is töötades kontorid Moskvas, Tallinnas, Riias, Kiievis, Peterburis, paralleelselt ka Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. Siis oligi nii, et kui hommikul hotellis ärkasin, mõtlesin esmalt, mis keeles täna tuleb rääkida või mis linnas ma nüüd olen. Eks ma kaugenesin mingil määral Eestist, mistõttu vaatan Eestile veidi globaalsemalt.

Aga kindlasti olen patrioot ja armastan Eestimaad, ehkki ta on väheke vildakas ja meie, eestlased, oleme sageli väiklased ega suuda olla üksteise suhtes tolerantsed. Kogu aeg käib selline üksteisele ärategemine. Pidev konkurents ja igapäevane edukuse tagaajamine on siin veidi haiglaslikuks muutunud. Sellest on kahju, peaksime rohkem mõtlema ka teistele väärtustele. Küll see edu ka muul moel tuleb.

Te olete isegi Haljalast Moskvasse tööle käinud.

See oli tegelikult väga huvitav, aga väsitav aeg. Esmaspäeva hommikul kell 6.50 läks Moskva lennuk ja Haljalas sai kell 4 tõustud, et kell 9 juba Moskvas kontoris istuda. Kui võimalust oli, tulin reedel tagasi. Aga et piirkond oli suur, tuli esmaspäeviti ka paljudesse teistesse kohtadesse välja lennata.

Äärmuslik oli see, kui ma neli nädalat järjest sattusin igal esmaspäeval Frankfurdi lennujaama: ühel esmaspäeval lendasin Lissaboni, et olla nädal aega Portugalis, seejärel nädalavahetuseks koju, siis teisel nädalal Tallinnast Frankfurdi kaudu Alma-Atasse ja vahepeal nädalavahetuseks jälle koju, kolmandal nädalal hoopis teisele poole, Los Angelesse ja viimane sõit viis Frankfurdist õnneks ainult Rooma.

Milline oli teie sisuline töö selles firmas?

Olin Allied Domecq’i piirkonnadirektor ja minu alasse kuulus kogu endise NLi territoorium. Aga et mu spetsiifika oli turundus, siis olin ma kogu Põhja-Euroopa turundusdirektor.

Et minu vastutusalas olid Sauza Tequila müüginumbrid kolmandal kohal Mehhiko ja USA järel, siis kuulusin ka sellisesse strateegilisse meeskonda, kes töötas välja, kuidas Sauza Tequilat kujundada, missugused peavad olema selle maitsevariatsioonid, kuidas teha reklaami, millised välja nägema pakendid.

Näiteks võtsime vastu otsuse, et spondeerime filmi “Kill Bill” ja “Kill Bill 2”. Head mälestused on sellest, kui spondeerisime Venemaal Kremli Cupi tenniseturniiri, mille lõpetamisel olid meie ürituse külalisteks sellised staarid nagu Safin, Kurnikova, aga ka näiteks Boriss Jeltsin.

Kuidas on võimalik Venemaal muud alkoholi peale viina üldse müüa?

Sellest võiks hästi pikalt rääkida. Aga maitse-eelistused on muutunud. Kui kaheksa aastat tagasi oli vene tarbija asiaatliku tarbimise ja mõtteviisiga, siis nüüd ollakse läänelikumad.

Läänemaailmas on inimesed tarbimises protestimeelsemad: kui vanaisa tarbis mingit konkreetset jooki või sõitis mingi autoga, siis poeg ja pojapoeg eelistavad muud. Kõik vastandavad end eelnevale sugupõlvele. Samal ajal on idamaine tarbimine perekeskne ja traditsiooniline. Niisugune hoiak domineeris enne Venemaalgi, kus nüüd on tunda Euroopa, aga suuremal määral isegi Ameerika tarbimistrendide ja käitumismallide mõju.

Identiteedist rääkides võib tuua näite, kuidas üks mu endine äripartner rajas Moskva lähistele korraliku villa, meie mõistes mõisa, ja kui ma tal külas käisin, nägin tema suures hallis väikest palkmajakest. Küsisin, milleks talle see palkmajake, ümberringi on ju kuld ja kard ning purskkaevud. Selle peale sain vastuse, et tead, Rene, see on selleks, et ma kunagi ära ei unustaks, kust ma tulnud olen.

Kui palju ise sellel alal töötades alkoholi tarbisite?

Ahvatlus on suur. (Naerab. - A.M.) Tuleb suuta võtta mõistusega, aga ma olen enamiku marke kindlasti ära proovinud. Meie firma tegeles umbes 40 kange alkoholi margiga, millele lisandus umbes 400 veinimarki. Et meelde jätta, tuli teha märkmeid ja meil olid spetsiaalsed koolitused.

Kuulute Eesti Ekspressis avaldatud palgamiljonäride edetabeli etteotsa. Samas ütlesite, et püüate elus leida ka muid väärtusi. Mis need on?

Olen alati kõike teinud maksimumiga. Kui midagi teha, siis hästi, pole mõtet aega raisata millegi peale, millel pole tulemust, lihtsalt hängida, teadmata täpselt, miks sa hängid. Kui ma teen tööd, siis ma teen tööd intensiivselt.

Aga eks ma tegelen aktiivselt spordiga (Rene Varek mängis kunagi väga heal tasemele korvpalli, tulles 1989. aastal Rakvere gümnaasiumi meeskonnaga Eesti koolide meistriks. – A. M.), üritan end ikka vormis hoida, aga korvpalli enam ei mängi.

Lisaks sellele on tähtis reisimine, et uusi kohti näha ja midagi teistsugust kogeda. Tööga seoses olen palju ringi rännanud, aga ma ei saa öelda, et olen tööreisidel palju näinud. Mul on väga head sõbrad, kellega vähemalt korra aastas tavatseme teha väikese seiklusreisi.

Järgmisel nädalal on plaanis minna pikemaks ajaks Austraaliasse, kavas on matkata vihmametsadesse ja ka suurtel lainetel surfata. Kunagi hüppasime Kuubal 3,5 km kõrguselt langevarjuga lennukist alla. Eelmine aasta sukeldusin Jamaical 18meetriselt kaljunukilt merre. Olen olnud Baikali järvel, kus mobiilside ei toiminud, sealkandis oli hästi põnev turnida mägedes, käia metsikus looduses ja näha tõelist vene külaelu.

Ei saa kuidagi mainimata jätta, et teie isa on Riigikogu spiiker Toomas Varek.

Inimene ei saa sündida ilma emata, mul on lisaks isale ka ema Ellen, kes töötab õpetajana, ja mõlemad vanemad on mulle kallid - nad mõlemad on mulle palju andnud. Samas olen ma üsna iseseisvalt kasvanud, sest juba kooliajal olin pidevalt kusagil võistlustel või treeninglaagrites. Vanemad on õpetanud mulle tööarmastust ning kõik koolisuved olen ma tööd teinud ja endale ise taskuraha teeninud.

Ma ei vastanda end oma vanematele, aga otseselt ka ei järgi neid - teen oma asju. Ent Eesti on väike, see konnatiigi väljend on küll kulunud, aga nii on. Üritatakse ikka seoseid luua: kui sul on ema õpetaja, siis arvatakse, et sul on koolis lihtsam, või kui isa on tähtsal kohal, annab see omakorda mõne inimese meelest mingeid eeliseid. Väiklaselt mõelda, kuidas keegi on kellegagi seotud, on küll täiesti kohatu.

Võin kindlalt väita, et ei isa ega ema pärast pole mind kunagi tööalaselt soositud ning tänaseni olen kogu oma tegevuse eest küll ainult ise vastutust kandnud või loorbereid lõiganud.

Mul on oma vanemate edu üle hea meel ning olen uhke, et mul on ema, kes on väga tunnustatud inglise keele õpetaja, ning isa, kes on suutnud poliitikas saavutada tuntuse ja tunnustuse.

Kui palju on teil käimist kodukanti? Või kus see kodu üldse maailmakodanikul asub?

Minu kodukant on ikka Rakveres. Olen lapsepõlves elanud Tõrremäel - 15 aastat. Sealsetest korterelamutest mööda sõites tulevad meelde lapsepõlvemängumaad, näiteks et kusagil kuuse all peaks olema onn, mis sai kunagi sõpradega ehitatud.

Kuigi elan praegu Tallinnas, satun vähemalt kord kuus Virumaale, sest ka mu lapsed (8aastane Elerin ja 10aastane Toomas) elavad seal. Isa elab Rakveres, õde elab Rakveres, ema ja vanaema elavad Haljalas. Üritan suve jooksul ka Võsul käia, kus olen kooliajal palju aega veetnud.

Millised unistused teil kooliajal olid?

Ma ei tea, kas unistused, aga inimesel peab ikkagi olema eesmärk. Ei saa lihtsalt kulgeda, see lõpeb tihtipeale tupikuga, kust ei leia teed alguspunkti tagasi. Aga kui keskkooli ajal arutlesin, kelleks saada, oli mul mõttes kaks valdkond: üks oli arhitektuur ja teine diplomaatia. Kujunes aga nii, et läksin hoopis majandust õppima.

Praegu tundub, et olen rohkem diplomaadi elu elanud kui mõni tõeline diplomaat. Läbirääkimised, milles olen osalenud, ja tööalased kontaktid on olnud väga kõrgel tasemel ning erinevate riikide esindajate ja firmade vahel.

Ja lõpetuseks. Eesti Ekspressi andmetel kuulutati Spacecomi süüasja arutamine kohtus kinniseks seetõttu, et mitte paljastada kaitsepolitsei kaastöölise nime, kelleks selle süüasja menetlemisel olete ajalehe väitel teie. Kuidas kommenteerite?

Mina olen sellel protsessil lihtsalt üks tunnistaja ja ega mul rohkem lisada polegi. Igaüks võib mõelda oma rikutuse tasemel. Ning minu teada kuulutati süüasja menetlemine kinniseks süüaluse palvel.

Rene Varek

• Rene Varek sündis 3. juunil 1972.

• Lõpetas 1990. aastal Rakvere gümnaasiumi.

• Õppis 1990-1995 Tallinna tehnikaülikoolis majandust.

• Alates 1995. aastast kuni 2004 aasta lõpuni on olnud erinevatel ametikohtadel Allied Domecq Spirits & Wine struktuuris, viimati SRÜ ja Balti riikide piirkonna juht.

• 2005. aasta jaanuarist töötab Eesti Raudtee turundusdirektorina ja juhatuse liikmena.