/nginx/o/2013/09/05/2133985t1hb579.jpg)
Akadeemik Anto Raukas kirjutas, et Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa artikkel neljapäevases Postimehes tekitas sügavat nõutust ja hämmingut igas vähegi mõtlevas kodanikus. Akadeemiku arvates peaks Eesti pigem mõtlema enda tuumajaamast.
Anto Raukas: kui oleme äpud, siis tunnistagem seda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raukase sõnul ennustas ta juba pool aastat tagasi, et leedulased tõmbavad Ignalina projektis Andrus Ansipil ja Sandor Liivel naha üle kõrvade.
«Aga härra Sõõrumaad pidasin ma eelpoolnimetatutest oluliselt osavamaks ärimeheks,» nentis Raukas. «Tema väide, et me oleme Leedu tuumaprojektis nõus isegi kümnendikuga, tema ärimehe oskusi ei kinnita.»
Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul võiks Eesti osaleda Leedu uue tuumajaama projektis ka siis, kui Eesti osalus jääks väiksemaks kui seni kokku lepitud kolmandik.
Raukase sõnul tekib ka küsimus, et kes maksab kinni tasuvusuuringutele kulutatud rahva raha.
«Leedulaste reaktsioon oli loomulik, sest neile jäävad riskid ja tõenäoliselt ka tuumajäätmete likvideerimise probleem,» sõnas Raukas.
Tema sõnul peavad leedulased ilmselt kurameerima Venemaaga, kelle enamik tuumajäätmeid asub Severskis, mille hoidla on praegu maailma suurim.
«Ma ei usu, et Venemaa võtab jäätmeid vastu ainult baltlaste ilusate silmade ja koketeerimise eest,» nentis ta.
Lisaks rõhutas Raukas, et tuumakütuse jääkained pole ainukene saaste lisaks tuleb eemaldada ka vardad ja pärast jaama eluea lõppu demonteerida ja ohutustada reaktor.
Akadeemiku arvates peaks Eesti pigem mõtlema enda tuumajaamast ja Eesti lähiaastate energiavarustusest, sest Ignalina ei valmi enne aastat 2015.
Selle ajani on meil vajalik elektrijaamade summaarne genereeritav võimsus 2175 MW olemas. Kuid tema sõnul muutub olukord kardinaalselt 1. jaanuaril 2016, kui Narva elektrijaamade tolmpõletamisega plokid tuleb sulgeda.
Siis jääb kasutusvõimsuseks vaid 1030 MW, millele pisut lisandub muudest allikatest.
«Kust tulevad puuduvad 700-800 MW (Ignalinast saaksime me parimal juhul 300-400 MW), seda ei püüagi Eesti Energia juhid Eesti elanikele selgitada,» sõnas Raukas.
«Öeldust tulenevalt võiksid Eesti energiamajanduse ümber tiirlevad ärimehed kahjumlike projektide asemel tegeleda tõsise tööga ja mõelda riigi tulevikule,» sõnas Raukas. «Mina olen elanud sõja- ja pärastsõjaaastatel ning ma ei tahaks, et aastal 2016 peaksime linnadele voolu andma vaid piiratud tundidel.»