Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2130751t1h8e41.jpg)
Alates juulikuust tehakse Viljandi haiglas naistele kolposkoopilisi emakakaela uuringuid.
Viljandis veel suhteliselt uudse protseduuriga tegeleb naistearst Maret Metsmaa, kirjutab Sakala.
Doktor Metsmaa, mida kujutab endast kolposkoopiline uuring?
Vaatlen emakakaela neli korda suurendava mikroskoobiga. Teatud ravimiga kudesid töödeldes võivad seal tekkida patoloogiale viitavad tunnused. Võtan kahtlasest kohast biopsiatangidega proovitüki ja see saadetakse analüüsiks Tartusse, kus seda uurib kiht-kihilt patoloog.
Kas kõik naised võivad end igaks juhuks sel moel kontrollida?
Ei, kolposkoopia on näidustatud ikka vaid niisugusel juhul, kui emakakela rakuproov pole korras. Selle proovi võtab naistearst rutiinselt iga kord, kui naine on tulnud korralisse kontrolli. Lisaks kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringus naised aastakäikude kaupa vastuvõtule. Ka siis võtab ämmaemand emakakaelast tsütoloogilise proovi. Seda analüüsitakse meie enda laboris ja ma pean ütlema, et väga heal tasemel.
Kui selgub, et see proov pole korras, saadetakse patsient minu juurde. Varem tuli täpsema uuringu tegemiseks sõita Tartusse või Tallinna ja nii mõnigi naine jättis sinna minemata.
Kas kolposkoopilisele uuringule saatmine viitab emakakaela vähi ohule?
Ei, kaugeltki kõik naised, keda ma vaatan, pole vähieelses seisundis. Võib olla ka tavaline emakakaela põletik neid juhtumeid ongi kõige rohkem.
Lisaks kontrollime naisi, kel on leitud kõrge riskiga papilloomiviiruse ehk HPV tüvi, mis võib põhjustada pahaloomulisi protsesse emakakaelal. Eriti ohustatud on naised kel leitakse uuringutel mitme HPV tüve kombinatsioon ning kes suitsetavad ja kelle tsütoloogia proovid ei ole mitu korda korras olnud.
Tuleb meelde tuletada sedagi, et HPV infektsioon levib ainult sugulisel teel ja on sageli seotud partnerite rohkusega.
Kui selgub, et naisel on emakakaelavähieelne seisund, siis mis edasi saab?
Kõiki vähieelseid seisundeid ravime kohapeal. Lõikame elektrinoaga kahjustunud koe välja ehk keerulisemalt öeldes teeme emakakaela konisatsiooni. Vanasti nimetati seda kõrvetamiseks. Vahe on selles, et praegu uurime patsienti enne väga põhjalikult ja protseduur tehakse narkoosi all, nii et kannatama ei pea. Edasi tuleb käia tavapärases kontrollis.
Emakakaela pahaloomuliste kasvajatega tegelevad ainult onkokeskused.
Paraku tuleb öelda, et kõik naised, kel see protsess on kaugele läinud, pole aastaid günekoloogi juures käinud.
Emakakaelavähk on noorte, fertiilses eas, suguelu elavate naiste haigus.
Viimasel ajal räägitakse ka selle vastu vaktsineerimisest.
Vaktsineerida tuleks 915-aastasi tüdrukuid, kes ei ela veel suguelu, ja naisi, kellel ei ole leitud HPV nakkust. Et emakakaelavähi teket seostatakse 99 protsenti papilloomi-viirusega, siis selle vastu ka vaktsineeritakse.
Vaktsiin kaitseb nelja enam levinud viirusetüve vastu. Tüvesid, mis võivad haigust tekitada, on tegelikult palju rohkem.
VIIRUS
Inimese papilloomiviirus (HPV) kandub edasi sugulisel teel. Kuigi see on laialt levinud, ei ole enamik nakatunutest sellest teadlikud, sest neil ei ole mingeid kaebusi. Viirusesse haigestumist vältida aitab vaid põhimõttekindel kondoomi kasutamine.
Viirus võib põhjustada healoomuliste nahamoodustiste ehk kondüloomide teket naistel välistel suguelunditel, tupes, kusetorus ja emakakaelal, meestel suguelunditel ja kusetorus ning mõlemal ka päraku ümbruses. Need võivad iseenesest taandareneda, säilida muutumatult või aja jooksul suureneda. Kondüloome on võimalik eemaldada ravimitega või kirurgiliselt, kuid ravi ei välista nende taasteket.
HPV viirustel on palju alaliike. Osa HPV tüvesid võib põhjustada emakakaela rakkudes muutusi, mis eelnevad emakakaela vähi tekkele. Seda teades on tänapäeval võimalik need muutused varakult välja selgitada ja emakakaelavähi teket ennetada.
Tavapärastel läbivaatustel jälgib naistearst alati emakakaela seisundit ja võtab vajaduse korral emakakaelalt analüüsi, mille abil on võimalik välja selgitada mikroskoopilised vähieelsed muutused. Muutuste korral tehakse emakakaela kolposkoopiline uuring ja võetakse proovitükk. Selle alusel on juba võimalik teha edasisi ravi- või jälgimisplaane.
Allikas: internet