Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2130747t1h5dd5.jpg)
Eesti Maaülikool on leidnud viis miljonit krooni, et renoveerida oma allasutuses Polli Aiandusuuringute Keskuses veerandi sajandi vanune õunahoidla.
Sakala intervjueeris Aiandusuuringute keskuse projektijuhti Uko Bleivet.
Mis eesmärki õunahoidla renoveerimine kannab?
Eesti Maaülikool on seadnud endale ülesande ehitada vanasse hoidlasse kontrollitud atmosfääriga kambrid ja säilitustehnoloogiate keskus, et kasutada hoonet otstarbekalt. Praegu pruugitakse maja talvel enamasti istikute hoiustamise kohana ning osa pinda on päris tühi.
Kõigepealt tahame renoveerida olemasolevad ruumid kontrollitud atmosfääriga kambriteks.
Mida tähendab kontrollitud atmosfäär?
Peale temperatuuri hoitakse nendes kambrites silma peal niiskusesisaldusel ja gaasilisel keskkonnal. Vähendatakse hapnikusisaldust, et alla suruda õunte hingamist. Sellega vähenevad ka säilituskaod.
Ühtlasi saavad teadlased võimaluse uurida sortide säilivust kontrollitud atmosfääriga kambrites. Praegu polegi teada, missuguses gaasikeskkonnas viljad kõige paremini oma väljanägemise ja maitse säilitavad.
Kas muutub ka maja välisilme?
See jääb esialgu samaks.
Hoidla pindala on umbes 2500 ruutmeetrit. Peale nimetatud kambrite tulevad sinna puuviljade ja marjade töötlemise ruumid, kus saaks katsepartiidena valmistada mahla ning puuvilju kuivatada ja igasugusel muul viisil töödelda. Eesmärk on tootearendus. Ülikoolil on hea, kui tal on selline praktikabaas, ning ta saab ühtlasi aidata oma kogemustega neid, kes tahavad millegi sellisega tegelda.
Üks osa majast isoleeritakse ja seda kasutatakse istikuhoidlana.
Praegu on suur osa pinda taara all ja on veel riietusruumid sellest ajast, kui Pollis töötas palju rahvast. Kavatseme sinna kujundada labori. Ka katlamaja vajab pinda varem oli hoones kaugküte.
Suur osa nimetatud töödest jääb teise etappi. Renoveerimise esimeseks etapiks on ülikool leidnud viis miljonit krooni, riigi eraldust selles pole. Summa kulub kambrite rajamiseks ja uue jahutussüsteemi ülesehitamiseks.
Hoone on ikka määratu suur, viie miljoniga kõike ära ei tee.
Kas projekteerimine on alanud?
Projekteerimise riigihanke võitis Viljandis asuv EKE Projekt, töö teeb firma juhataja Jaan Must.
Head, kontrollitud atmosfääriga hoidlat pole Eestis eeskujuks võtta. Neid küll leidub, kuid need on ebaõnnestunud ehitised: kambrid pole õhutihedad ega hoia vajalikku keskkonda.
Käisime projekteerijaga eeskuju otsimas Varssavi ülikoolis ja Soomes Huurre firmas. Viimati nimetatu tegeleb Põhjamaades jahutusseadmete, suurköökide ja hoidlate ehitamisega. Viibisime Tamperes Huurre peakorteris, et projekteerija leiaks informatsiooni.
Eesti õunakasvatust pärsibki just hoidlate puudus. Neid pole, sest selleks pole investeeritud, ning eestimaised õunad pole konkurentsivõimelised.
Millal saab Polli panna õunu nendesse ihaldatud kambritesse?
Loodame väga, et eeloleval sügisel, kuigi ehitaja pole veel teada. Teeme tema leidmiseks riigihanke, kuid enne peab valmima projekt. Ilmselt läheb meil kiireks, kuid loodan parimat. Hoidla renoveerimine pole töömahukas, sest me ei tee kapitaalseid ümberehitusi.
Teine järk, nagu juba ütlesin, tähendab töötlemisruumide rajamist, istikute ruumi kohandamist ja hoone välist soojustamist.