Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2127317t1h2156.jpg)
Peavalu kogeb elu jooksul 8090 protsenti inimestest, ent sagedamini tekib see mõne haigusseisundi, näiteks viirusnakkuse ajal, või väljendub enamjaolt stressi tekitatud pingepeavaluna.
Arvatakse, et levinum peavalu tüüp pingepeavalu esineb umbes kolmveerandil juhtudel. Pingepeavalu iseloomustab nõrk või mõõdukas suruv valutunne oimu-, otsmiku- või kuklapiirkonnas. Pingepeavalu, mis võib kesta 30 minutist nädalani, tekib stressiolukorras või hoopis pingelanguse ajal.
Kehalised sümptomid peegeldavad inimese emotsionaalset hoiakut. Just negatiivsetele emotsioonidele ja tunnetele vastab organism kaitsehoiakuga, sageli selleks lihaseid pingutades. Nii ongi neil, kellel pingepeavalu esineb, tavaliselt pinge ja lihaskangus turja- ja kaelalihastes.
Peavalu ennetamiseks sobib hommikvõimlemine. Piisab kas või kolmest harjutusest, näiteks kaelavenitus külgedele, õla- ja puusaringid ning paarkümmend kõhulihase harjutust. See võtab mõne minuti, aga tagab peavaluvaba päeva. Selline valu ärahoidmine on igal juhul parem kui tablettide võtmine.
Pingepeavalu korral aitavad apteegi käsimüügis pakutavad valuvaigistid, kuid nendega tuleb olla ettevaatlik, sest pikaaegsel tarvitamisel võivad need tekitada maohaavandi.
Migreen on kroonilise peavalu alaliike, mis esineb umbes kümnendikul elanikkonnast. Migreeni põevad rohkem naised vanuses 1845 aastat. Peavalu on migreeni puhul väga tugev ja alati ühepoolne, see pärsib tavapärast päevarütmi ja kulgeb hoogudena. Koos migreeniga võib tekkida iiveldus ja/või oksendamine ning valu ja/või mürakartus.
Migreeni vallandavad stress, ere valgus, toitumismuutused, nt dieet, toiduainetest tsitruselised, punane vein ja juust. Naistel võib migreenihoog tulla menstruatsiooni ajal. Migreenist pole võimalik terveks ravida, küll aga saab peavalu leevendada ravimitega.
Need peavaluvormid võivad kombineeruda. Tavaliselt algab peavalu migreenina ja läheb üle pingepeavaluks, sellisel juhul on valu igapäevane.
Peavalu võib olla ka teiste haiguste kaassümptom, näiteks viirushaiguste esimestel päevadel. Sellise valu korral aitab nagu viirushaiguse puhul ikka paratsetamool ja rohke vedeliku tarbimine, et viirust ja toksiine väljutada.
Peavalu võib olla ka kõrgenenud vererõhu tunnus. Sel juhul tunneb inimene survet kuklas või otsmikul ja sellist peavalu ei leevenda valuvaigistid.
Kiiret arstiabi vajab inimene, kellel tavaliselt pea ei valuta, kuid järsku tekib väga tugev väljakannatamatu valu koos iivelduse ja/või oksendamisega ning isegi teadvusekaotusega. Sel juhul võib olla tegemist ajuverevarustuse häirega ja õigeks diagnoosiks tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Piinav peavalu
Pingepeavalule on iseloomulik nõrk või mõõdukas suruv valutunne oimu-, otsmiku- või kukla piirkonnas. Valu tekib stressiolukorras või hoopis pingelanguse ajal.
Peavalu ennetamiseks sobib hommikvõimlemine.
Valuvaigistid võivad pikaaegsel tarvitamisel tekitada maohaavandi.
Migreeni vallandavad stress, ere valgus, toitumismuutused.
Migreenist ei ole võimalik terveks ravida. (PM)