Puue ei tähenda alati töövõimetust

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tööandjad on puudega inimest tööle võttes aeg-ajalt kimbatuses. Esitatakse endale küsimusi, kas ma tohin inimest tööle võtta või mida peaksin arvestama?

Tihtilugu kipuvad küsimused korduma. Seetõttu toome sotsiaalministeeriumi koostatud ülevaate peamistest teemadest, mille vastu tööandjad on huvi tundnud ning mida tööandja võiks teada puudega inimese tööle võtmisel.

Kas puue või töövõimetus?

Inimesele võib olla määratud:

1) korraga puue ja töövõimetus (osaline või täielik)

2) puue, kuid mitte töövõimetus

3) töövõimetus (osaline või täielik)

Mis on mis?

Puue iseenesest ei ole haigus, vaid funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele eristatakse kolme puudeastet - keskmine, raske ja sügav. Eristus on selle järgi, kui suur on inimese kõrvalabi vajadus. Puue ei tähenda automaatselt inimese töövõimetust. Sobivate tööülesannete või töökoha kohanduse korral ei ole puue töö tegemisel takistuseks.

Lisaks puudeastme määramisele määratakse ka töövõimetust. Töövõimetust määratakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani. Töövõimetus tähendab seisundit, kus inimene on püsiva terviserikke tõttu osaliselt (töövõime kaotus 10-90 protsenti) või täielikult (töövõime kaotus 100 protsenti) kaotanud töövõime ja ei saa üldse või endises mahus endale tööga elatist teenida.

Kas võib siiski sõlmida töölepingut inimesega, kellel on töövõimetus 100%?

Inimesele määratud töövõimetuse protsent ei keela töötamist. Tänane püsiva töövõimetuse määramise süsteem ei hinda inimese tegelikku töövõimet. Töövõimetuse protsent määratakse eelnevat töökogemust arvesse võttes. Seega, kui inimene ei saa töötada näiteks betoonitehases, kuna ta on allergiline tolmu suhtes ja talle määratakse sellest tulenevalt töövõimetus 100 protsenti, siis ei pruugi see tähendada, et inimene on täielikult töövõimetu. Seega 100 protsenti töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival töökohal.

Töövõimetuse protsent määratakse kuuest kuust kuni viie aastani. Kui inimene läheb vahepeal tööle, siis ta võib taotleda protsendi ümbervaatamist, vastasel juhul tehakse uus hindamine teatud aja möödudes vastavalt sellele, kauaks inimesele töövõimetus määratud on. Uue hindamise tulemusena võidakse töövõimetuse protsenti olenevalt inimese tervislikust seisundist vähendada.

Pikendatud põhipuhkus

Töövõimetuspensioni saajatel on tulenevalt puhkuseseadusest õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Pikendatud puhkuse päevad tasustatakse riigieelarvest ja need ei põhjusta tööandjale täiendavat kulu.

Töövõimetuspensioni saajatel on õigus esimesel tööaastal saada puhkust täies ulatuses sõltumata töötatud ajast.

Sotsiaalmaksu seadusest

Riik maksab osa sotsiaalmaksu töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Riik maksab sotsiaalmaksu 1400 kroonilt, mis on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär alates 2006. aastast. Seega, kui töötaja brutopalk on 9000 krooni, siis nimetatud tööandja peaks maksma sotsiaalmaksu 7600 kroonilt.

Veel eelmine aasta pidi tööandja selleks, et sellist sotsiaalmaksu maksmise skeemi rakendada, esitama töötaja andmeid sisaldava taotluse Sotsiaalministeeriumile. Alates selle aasta juulist see muutus. Nüüd esitab tööandja Sotsiaalkindlustusametile igal kuul riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate nimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ja riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu teiseks kuupäevaks.

Täienduskoolitustoetusest

Töötaval puudega inimesel on võimalik taotleda täienduskoolitustoetust, mida saab kasutada töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks. Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest. Kuigi toetust makstakse puudega inimesele, saab kasu sellest ka tööandja. Läbi puudega inimese ametialase koolituse toetab tööandja ka töötaja konkurentsivõimet ja hõives püsimist.

Täienduskoolitustoetuse taotlemisel tuleb elu – või töökohajärgsele pensioniametile  esitada tööraamat või muu töötamist tõendav dokument ja dokument täienduskoolituse kulude kohta. 2005.aastal oli täienduskoolitustoetuse saajaid 56 inimest, kellele maksti toetusi kokku 270 tuhande krooni väärtuses. Loodame, et tulevikus on täienduskoolitustoetuse taotlejaid rohkem.

Lisaks ei maksustata tulumaksuga tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks. Tulumaksu ei pea maksma ka hüvitiselt mida makstakse puudega inimesele seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.