/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2008/08/15/65656t1h235d.jpg)
Argo Loiki üllatas, et ta sai kaks päeva pärast ASile Eesti Keskkonnateenused võla tasumist ettevõttelt Lindorff inkassonõude, kuna ei teadnud menetlusest midagi. Prügi- ja inkassofirma väidavad vastupidist.
Klienti üllatas ootamatu inkassonõue
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olin prügifirmale Eesti Keskkonnateenused võlgu nii, et ma ise ei teadnudki seda. Sain teada, et olen võlgu ja maksin võla ära 13. juunil. 15. juunil laekus mulle Lindorffilt kiri, et olen nüüd ka neile võlgu,» kirjeldas Tallinnas elav Loik.
Mees helistas Lindorffile ja päris aru, miks ta jätkuvalt võlgu on, kuigi arve on tasutud. Loik saatis maksekoopia, kuid see ei sobinud, sest arvel polnud nn viitenumbreid. «Neid ei huvitanud see, et ma olin kogu võlgnevuse korraga ära maksnud,» rääkis ta. Seejärel hankis ta prügifirmalt kinnituse, et ta ei ole enam võlgu.
«Täna hommikul tuli mulle jälle kiri, et palun tasuda menetluskulud, mis varasemalt kahelt eurolt olid tõusnud juba üle 12 euro,» ütles Loik eile ja lisas: «Asi ei ole summas, see on põhimõtteline küsimus. Nad ei taha aru saada, et arve on makstud ja kasvatavad menetluskulusid enda kasuks.»
Loik kinnitas, et tal polnud õrna aimugi, et inkassofirma Lindorff võlaga tegeleb. «Ei ole mulle enne arve tasumist saadetud ühtegi kirja, et Lindorff asja menetlema hakkab.» Ta lisas, et prügifirma sõnul andsid nood võla inkassofirmale menetlemiseks kümnendal kuupäeval. «Saatku siis mulle ka kiri,» toonitas ta.
Inkassonõudest hoiatati
Prügiveofirma Eesti Keskkonnateenused kinnitusel ei vasta tõele kliendi väide, et talle keegi inkassofirmast rääkinud ei ole. Firma saadab edasi Loigi arved, mille alumisest ribast võib tõesti leida hoiatuse: «Võlgnevuste korral üle 45 päeva antakse võlgnevused sissenõudmiseks üle inkassofirmale.»
«Jah, me ei ole teavitanud täpselt, millisele inkassofirmale, sest meile osutab teenust mitu erinevat firmat, kuid see ei muuda asja,» sõnas ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Argo Luude.
Teisalt ei vasta Luude sõnul tõele ka väide, et Loigi võlg anti inkassole üle 10. juunil, vaid tegelikult hoopis 10. juulil ehk veel hulga päevi hiljem kliendile antud uuest maksetähtajast. «Klient tasus meie arvele mitte 13.06, vaid 13.07,» kinnitas Luude.
Klient anti inkassoettevõttele 10. juulil üle kahe arvega: esimesest 14,08-eurosest arvest oli tasumata jäänud 0,08 senti ning teisest kogu 14,08 eurot. Maksetähtajad olid vastavalt 20.01.2013 ja 20.04.2013.
Enne inkassosse üleandmist helistati 5. mail 2013 Luude sõnul nende võlahalduse osakonnast kliendi numbrile ja teavitati teda võlgnevusest, lisaks saadeti tema e-mailile teade, et tal on tasumata arveid. Ühtlasi saadeti kliendile kordusarve ja viivisenõue, millel märgitud maksetähtaeg on 20.06.
Krediidihaldus- ja inkassofirma Lindorff Eesti uuringute juht Inga Piiroja selgitas, et reeglina saavad nad klientidelt väga operatiivselt teavet võla katteks toimunud laekumistest. «Antud juhul oli aga härra Argo Loigi maksekorraldusel olev selgitus ja viide ebatäpsed ning meie kliendil tekkis raskusi makse identifitseerimisega ehk puudus täpne teave, millise arve katteks raha laekus,» põhjendas ta.
«Tänaseks oleme menetluse Loigi vastu lõpetanud, kuna laekumise tegelik tasumine toimus vahetult pärast võla edastamist Lindorffi menetlusse. Seda näeb ette meie hea tava,» sõnas naine. Ta kinnitas, et Lindorff teavitab alati võlgnikku kirjalikult sissenõudmismenetluse alustamisest.
Lõpetasid menetluse
Piiroja tõi täiendavalt välja Eesti Keskkonnateenuste kliendilepingu, mis sätestab: «Juhul, kui töövõtja poolt tellijale osutatud teenuste eest esitatud arve tasumisega on viivitatud rohkem kui nelikümmend viis päeva, on töövõtjal õigus loovutada võlgnevus inkassoteenuseid osutavale ettevõttele.»
Ka Piiroja sõnul anti tasumata arved Lindorffi menetlusse 10. juulil. «Antud juhul anti tasumata arved Lindorffi menetlusse 10. juulil, arvete tasumise tähtajad oli vastavalt 20.01.2013 ja 20.04.2013,» lausus ta.
Piiroja selgitas, et ülatoodud maksetähtaegu vaadates on näha, et maksmisega oli viivitatud enam kui 45 päeva ning seega oli Argo Loik teadlik kliendi edasistest toimingutest. «Täiendavat teavitust võlgnevuse sissenõudmise alustamisest seadusandlus ei nõua,» märkis naine.
«Härra Loigi teave menetluskulude suurusest on veidi ebatäpne. Algsed menetluskulud oli 9 eurot ja 60 senti ning pärast teise kirja väljastamist 12 eurot ja 60 senti,» teatas Piiroja ja lisas, et sissenõudmiskulude lisamise õigus tuleneb seadusest ja kulud kuuluvad hüvitamisele võlgniku poolt.
«Hetkel ei ole Lindorffil härra Loik Argoga probleeme ja Lindorffil on heameel, et laekumised lõpuks oma õige koha õigete arvete katteks leidsid,» ütles ta lõpetuseks.
Piiroja nentis, et kommunikatsioonihäireid tuleb nende töös ikka ette. «Võlad on inimestele hell teema ja konflikt on meiega suheldes juba eoses sisse kodeeritud. Meie ülesanne on aga leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, sest võlast vabanemine teeb kõik osapooled õnnelikuks,» sõnas ta ja lisas: «Võlavabas Eestis on hoopis parem elada, sest mida enam on võlgnikke, seda enam on teenus arveid tasuvatele inimestele kallimad.»
«Menetluskuludest nii palju, et sel aastal jõustus seadusemuudatus, mis lubab maksetähtaja ületanud võlgade sissenõudmisega kaasnevate kulude katteks nõuda võlgnikult lisaks põhivõlale ja viivisele ka veel 40 eurot kulude katteks,» täiendas Luude.
Luude hinnangul peab klient aru saama, et kui ta jätab arved tähtajaks tasumata, siis tekkinud võla sissenõudmisega kaasnevad paratamatult kulud. Need kulud tuleb lõpuks ikkagi kliendil endal kanda.