Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2116177t1hff0b.jpg)
Arvan, et taas riigile kuuluv Eesti Raudtee saab väga hästi hakkama. Jutud Eesti Raudtee erastamiseelsest halvast majandusseisust on selgelt demagoogilised.
Et Eesti Raudtee riigile tagasi ostetakse, on väga hea. Lõpuks õnnestuks ehk Eesti Raudteest üles ehitada Euroopa Liidu normaalse liikmesriigi hästitoimiv raudtee. Ju oli vaja viit aastat eraraudteed selleks, et mõista, kuidas selline olukord välja näeks.
Äriliselt hiilgavalt tehtud raudtee erastamis tehing Baltic Rail Servicesi nõukogu esimehe Edward Burkhardti ja tema äripartnerite poolt, peaaegu kopeeritult maakera kuklapoolelt Uus-Meremaalt, kus toimetas sama tegija. Oli mis oli, [erastamisagentuuri nõunik Väino] Sarnet toimetas, [teede- ja siseminister Toivo] Jürgenson ja [majandusminister Mihkel] Pärnoja otsustasid, [erastamisagentuuri juht Jaak] Liivik vastutas, Burkhardt võitis.
Riigile raudteed tagasi võttes tuleks hinnata selle tervislikku seisundit ja välja mõelda tervendamiskava. Liiga palju on raudteele, võrreldes teiste riiklikke infrastruktuure haldavate ettevõtetega Eesti Energia, sadamad, maanteed piitsa antud ning kaikaid kodaraisse pillutud.
Eesti Raudtee on väiksemaid raudteefirmasid kogu ELis. Kuid ei tohi unustada, et enamik Eesti Raudteel veetavast kaubast läheb ELi energiatarbe rahuldamiseks. Eesti Raudteel veetava kauba väärtus ulatub kümne miljardi dollarini ja ehk rohkemgi. Siit ka väga suur huvi ja jõulised võtted transpordiketi eri lülidega. Sellest lähtub ka infrastruktuuri kasutustasude tundlik teema.
Võib-olla võimaldavad raudtee erastamisel ühiselt üleelatud õppetunnid saavutada konsensust riigiraudtee tegelike vajaduste ja kaubavedajate kasumitaotluste vahel. See oleks oluline koht riigi institutsioonide koostööks.
Kaubarongi võib vedada 50- või ka kohati 30-kilomeetrise tunnikiirusega. Probleem hakkab kasvama sellest, et kaubarongidega peavad jagama sama raudset teed reisirongid, mis sooviksid mõne aja pärast sõita 100 kilomeetrit tunnis kiiremini.
Nüüd seab aeg meie ette uue ülesande vajaduse uue ja ühtse raudteepoliitika järele. Seda ei saa delegeerida eraettevõtjale, seda saab teostada ainult riik.
Eesti Raudtee infrastruktuuri tehniline ülesehitus põhineb Nõukogude aja töökindlal tehnilisel baasil, mida on osaliselt kaasajastatud. Aeg seab meie ette ülesande nüüdisajastada kogu infrastruktuur, suurendades võimalikke liikumiskiirusi ning luues täiesti uue ohutus- ja reisijate teenindamise taseme see võimaldab kiirete rongide liikumise läbi Tartu ja Valga Riiga ja Vilniusse, samuti Peterburi ja Moskvasse.
Infrastruktuuri nüüdisajastamise ülesannete hulka kuulub ka Koidula piirijaama ehitus ja Tallinna ümbersõidu rajamine.