Keskerakondlane Kadri Simson üritas tänases «Foorumis» mitmel korral tuua Eestile majanduskriisist välja tulemise eeskujuks laenumaiast Soomet, oponendid aga Simsoni vaimustust ei jaganud.
«Foorum»: kas Soome on Eestile paras eeskuju?
Keskerakondlase sõnul tuleb praegu eelkõige mõelda sellele, kuidas saavutada Eesti majanduses uus tõus. Seejuures võiks tema hinnangul heita pilgu Soome, mis on võtnud majanduse elavdamiseks, erinevate projektide finantseerimiseks suuri laene.
Enne on vaja eurot
Margus Tsahkna IRList meenutas seepeale, et Soome on juba astunud olulise sammu, mida Eesti alles üritab. «Soome võib nii käituda, kuna nad on eurotsoonis, neil on usalduskrediit olemas.»
Tsahkna sõnul on euro kvaliteedimärk, mis antakse riigi rahapoliitikale ja investeerimiskliimale ning mis väärib lühiajalisi ohvreid.
«Eurole ülemineku nimel tuleb teha otsuseid, mis on lühiajaliselt valusad, aga pikas perspektiivis meile vajalikud.»
Sisetarbimist ei tasu unustada
Simson märkis seepeale, et majanduskasvu saavutamiseks ei ole kõige olulisem eksport, vaid väga tähtis on ka sisetarbimise taastumine. Ta meenutas John Maynard Keynesi ideoloogial tuginenud saavutusi 1930. aastate USAs.
Taavi Rõivas Reformierakonnast väitis seepeale, toetudes Eesti Panga seisukohtadele, et kuna Eesti on väike avatud majandusega riik, ei saa meile USA kogemust nii lihtsalt üle kanda.
«Meie puhul ei saa sisenõudluse stimuleerimine kriisist välja tuua, vaid ainult eksport.»
Võti peitub paljus Skandinaavias
Ka tema sõnul annab euro Eesti majandusele uue hoo, kusjuures määrav on Skandinaavia riikide edu. «Kui läheb paremini Soomel-Rootsil, läheb üsna kiiresti paremini ka meil.»
Rõivase sõnul tuleb ka aru saada, et Soomele on meist poole väiksem majanduslangus oluliselt hullem kui Eestile 16-protsendine. Soome majanduskasv on olnud aeglasem ja seega kukuvad nad ka väiksema languse juures rohkem aastaid tagasi kui Eesti suurema languse juures.
Simson tegi seepeale järelduse, et valitsuse jaoks on 16,6-protsendine majanduslangus hea ning plaanis on jätkata kärpimist kuni euro tulekuni.
Rõivase sõnul on uue tõusu võti ikkagi mitte kärpimine, vaid majandusareng.