/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2009/09/02/229830t1hffad.jpg)
Eesti tööandjad on tänavu saanud üle 330 loa võtta tööle nn kolmandate riikide kodanikke, suur osa lubadest puudutab Ukraina kodanikest laevaehitajaid ja -remontijaid.
Eesti ettevõtted palkavad tänavu sadu võõrtöölisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2009. aasta töölubade taotlustest moodustavad enamuse ehk 136 metallikonstruktsioonide valmistajad ja laevakere plaatijad, neist enamik on Ukrainast, üks ka Venemaalt,» ütles töötukassa analüütik Anne Lauringson.
23 taotlust on laekunud samuti valdavalt Ukrainast pärit keevitajate, laevamehaanikute ja laevainseneride töölevõtuks. Ent töötukassa on tänavu andnud loa ka 6 Filipiini ja ühe Hiina massaažiõe ning kokku 13 India, Nepali, Usbekistani ja Pakistani koka palkamiseks. «Lisaks on veel mõned juhid, insenerid, arstid, programmeerijad ja balletitantsijad,» lausus Lauringson.
Kindlad reeglid
Kolmanda riigi kodaniku kuutasu Eestis töötades olema vähemalt võrdne tööandja põhitegevusala aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.
Luba võtta välismaalane pikemaks ajaks (üle kuue kuu aasta jooksul) tööle saab tööandja taotleda juhul, kui ta ei ole vähemalt kolm nädalat kestnud avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades leidnud sobivat töötajat Eesti, Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide kodanike ega Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste hulgast.
Selliste pikaajaliste lubade taotlusi laekus tänavu kuni 23. augustini 207, millest töötukassa rahuldas 199. Kõige rohkem taotlusi välismaalase töölevõtmiseks on Lauringsoni sõnul esitanud BLRT Grupp (52 taotlust), Azov-Balt Group (41), OÜ Smiso (27) ja OÜ Tallinna Laevatehas (15).
Kõik need ettevõtted on töölube taotlenud ennekõike Ukraina laevakere plaatijatele, laevainseneridele, keevitajatele ja muude selliste ametite esindajatele. Samadele aladele, kuid väiksemas mahus on tööluba taotlenud näiteks ka AS LAUDON-S, AS LTH-Baas ja Loksa Laevatehase AS.
Lühikest aega Eestis töötamiseks vajavad luba Euroopa Liidu väliste riikide kodanikud, kes ei viibi Eestis elamisloa alusel. Selliseid lube on kodakondsus- ja migratsiooniamet tänavu seitsme kuuga andnud 135.
Tööandjad on saanud loa võtta tööle 58 Ukraina, 24 Kuuba ja 18 Venemaa kodanikku. Muust kodakondsusest inimeste töölevõtmiseks on kodakondsus- ja migratsiooniamet lube andnud vähem.
Loojad esirinnas
Erialade lõikes andis kodakondsus- ja migratsiooniamet kõige rohkem lube loominguliste töötajate (66) ning seadmete paigaldajate või oskustööliste (39) palkamiseks.
Mullu andis töötukassa lube välismaalase pikaajaliseks töötamiseks 782 ning 2007. aastal 724. Aastatel 2004–2008 välja antud lubadest 82 protsenti puudutas Ukraina kodanikke.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet andis lube välismaalase lühiajaliseks töötamiseks mullu 537 ning 2007. aastal 652. Aastatel 2004–2008 välja antud lubadest 37 protsenti oli Ukraina ja 28 protsenti Venemaa kodanikele.