/nginx/o/2009/06/10/192587t1h94c6.jpg)
Kuigi rahandusministeeriumi sügisprognoosi põhjal on haigekassa aasta lõpuks veel ligi 700 miljoni krooniga miinuses, ei ennusta sotsiaalminister Hanno Pevkur haigekassale nõnda musta stsenaariumi.
Haigekassale võib oma reservist väheks jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa kärpis eelmise nädala reedel oma 13,8 miljardi suurusest eelarvest miljardi.
Kuna aga kõigile võimalikele kärbetele eelarves ei olnud võimalik raha leida, tuleb ligikaudu 500 miljoni jaoks kasutusele võtta reserv. See hõlmaks endas 300 miljoni kroonist sotsiaalmaksu alalaekumist ja veel 200 miljonit, millel praeguses eelarves kate puudub.
Rahandusministeeriumi sügisprognoosi järgi ei laekuks aga haigekassale sotsiaalmaksu mitte 300 miljonit, vaid 500 miljonit krooni vähem. Nii musta stsenaariumi aga sotsiaalminister Pevkur haigekassale ei ennusta.
«Siseveendumuse kohaselt arvan, et sotsiaalmaksu laekumine ei tule nii suur, kui prognoos näitab, ja see jääb siiski sinna 300 miljoni krooni kanti,» lausus ta.
Kui aga rahandusministeeriumi sügisprognoos siiski tõeks saaks, suureneks haigekassa miinus seniselt poolelt miljardilt 600–700 miljoni kroonini, mida selle aasta reservirahast enam katta pole võimalik.
Pevkur andis eelmisel nädalal haigekassale ülesande teha selgeks, kas haigekassa praegusest eelarvest on veel võimalik uusi kärpekohti leida või enam mitte.
«Proovime veel otsida, aga nende leidmisel peaksime siiski garanteerima, et kasutame praegust reservi maksimaalses ulatuses ja kohustusliku reservkapitali kallale minema ei pea,» ütles minister.
Lahendusi veel enamaks kokkuhoiuks ootab minister nõukogult järgmise reede koosolekul. «Kärpekohtade otsingul on aga oluline see, et arstiabi lepingute kallale enam ei lähe,» ütles ta.
Pevkuri sõnul kavatsevad ministeerium ja haigekassa jälgida sotsiaalmaksu laekumist ja kulutusi väga hoolikalt, et vajadusel kiiresti reageerida.
Kokkuhoiukohad
• 560 miljonit krooni – väiksemad lepingud eriarstiabiga, ravijärjekordade pikendamine
• 412 miljonit krooni – riigikogus seadustatud muudatused
• 100 miljonit krooni – vähenenud ravimihüvitis