/nginx/o/2008/03/14/26338t1hd8b8.jpg)
Valitsus annab homme tõenäoliselt heakskiidu seaduseelnõule, mis kohustab isikut avalikku veekokku rajatud ehitise eest riigile hoonestustasu tasuma.
Eelnõu paneb tuulepargi rajajad uut tasu maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuleparkide puhul on see tasu 7 protsenti tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4 protsenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasu suurused.
Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, näiteks tuuleparkide ehitamist, sest praegu vastav regulatsioon puudub.
Avalikku veekokku kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste, näiteks sadamate, samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis riigikogu vastu sadamaseaduse koosseisus.
Selleks, et isik saaks hakata kavandama avalikku veekogusse rajatise ehitamist, tuleb valitsuselt taotleda uuringuluba.
Selle alusel tehtud uuringute tulemusena otsustab valitsus hoonestusloa andmise üle.
Viimane annab õiguse taotleda ehitusluba, hiljem kasutusluba. Nii uuringuloa kui hoonestusloa taotlusi menetleb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Hoonestusluba kehtib üldjuhul 50 aastat, nimetatud tähtaja lõppedes on isikul õigus taotleda tähtaja pikendamist järgnevaks kuni 50 aastaks.