Kunda tselluloositehast ähvardab mudauputus

Oma territooriumil pole Estonian Cellil kiirelt kasvavat mudalaadungit ruumi ladustada. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kunda tuliuus haavapuitmassi tehas Estonian Cell maadleb järjekordse keskkonnaprobleemiga – tehasel jääb iga päev üle ligi 100 tonni biomuda, mida pole kuhugi panna ja mida tehas praegu oma õuel kompostib.

Kolm aastat tagasi sai Estonian Cell Lääne-Viru keskkonnateenistuselt tegutsemisloa, mida võiks tõlgendada kui riigi kinnitust, et tehas käib oma jäätmetega korralikult ümber.

Nüüd, mil tehas täie jõuga töötab, selgus aga ootamatult, et jäätmetena tekkivaid tuhandeid tonne biomuda, mis lagunedes võib eritada mürgiseid aineid, pole kuhugi panna ja selle töötlemisele pole mõeldud.

«Biomuda on tehase probleem, pangu laeva ja viigu minema,» kommenteeris Lääne-Viru keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv.

Eestis käitlejat pole

Lainjärve sõnul andis keskkonnateenistus tehasele tegutsemisloa tingimusel, et muda antakse ettevõttele, kel on sellise olluse käitlemise luba ja oskused. Et lähimad sellised ettevõtted asuvad teisel pool Läänemerd, viitaski Lainjärv, et viimase häda korral tuleb puidumassitehasel oma muda laevadega minema vedada.

Estonian Celli tegevjuhi Margus Kohava sõnul on kompleksloas kirjas, et firma võib jäätmekäitlust teha enda territooriumil või leida selleks partneri.

Samas tunnistas ta, et nende territoorium on mudalaamade jaoks liiga väike. Miks jäätmekasvust tegevusloas mööda vaadati, ei osanud ta öelda.

Estonian Cell tahtis rentida mudalaoplatsiks lähedalasuvat Rutja lennuvälja Vihula vallas. Sinna ladustamine eeldab aga dreene ning vihmavee kogumise ja puhastamise süsteemi loomist. Õhutamist vajav kompostiplats tekitab müra ja haisu.

Lainjärv möönis, et kuna lähim elumaja jääb lennuväljast umbes ühe kilomeetri kaugusele, siis võib juhtuda, et firma ei saa muda ladustamise luba.

Keskkonnakaitsja ja keemiku Marek Strandbergi hinnangul üritab Estonian Cell biomuda kompostimisega varjata, et puhasti on ülekoormatud ega tööta korralikult.

«Kui kohalikud väidavad, et muda haiseb, mitte ei lõhna nagu märg värske kõdumuld, on puhasti ülekoormatud ja kompostimisega püütakse seda varjata,» märkis Strandberg. «Ilmselt on puhasti liialt mannetu ja nad vajavad heitmetele märkimisväärset järeltöötlust.»

Strandbergi sõnul sisaldab biomuda ilmselt ligniini ja vähe lagunenud tselluloosi. Kui lagunevad ligniinid vihmaga lähedalasuvasse Selja jõkke ja sealtkaudu merre satuvad, on asi halb, hindas ta, sest need lagunevad vees humiinaineks ja fenoolideks, mis on üldmürgid ja ühendist sõltuvalt kantserogeensed.

Lennuväli ei sobi

Ka riigikontroll leidis, et ametnikud on andnud ettevõttele liiga suure vabaduse. Riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattsoni sõnul puudub tehasel kindel tehnoloogia jäätmete käitlemiseks.

Kuna loas on öeldud, et jäätmed võib üle anda ka teistele ettevõtetele, võib see riigikontrolli hinnangul tähendada, et nende käitlemise küsimusest mindi luba andes mööda.

Kõige tipuks leidis riigikontroll, et Kaitseliidul ei sobi rentida tehasele lennuvälja enampakkumiseta. Kaitseliit lootis lennuvälja rendist teenida vähemalt miljon krooni aastas.

Estonian Celli omanike esimene katse ehitada tehas Türile luhtus keskkonnakaitsjate vastuseisu tõttu. Ka tehase ehitust Kundasse saatsid elanike ja roheliste ägedad protestid.

Kunda tehas Estonian Cell

• Haavapuidust saab pehmepaberi ja kartongi toorainet

• Investeering 2,6 miljardit krooni oli kõigi aegade suuruselt teine välisinvesteering Eestisse

• Estonian Cell toodab täisvõimsusel 140 000 tonni haavapuidumassi aastas

• Ettevõtte omanikud on Austria kontsern Heinzel Group, Norra tselluloositööstus Larvik Cell ja Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank

Allikas: Estonian Cell