Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2110123t1h0906.jpg)
Kuulutuste vahendusel mulda ostes tasub uurida müüja tausta lisaks ebakvaliteetse mulla kojutoomisele võib tegu olla ka ebaseadusliku kaubaga, sest müüa tohib vaid ehitustegevusest üle jäänud mulda.
Epp, kes ei soovinud oma täisnime ajalehes avaldada, ostis mulda mõne aasta eest. «Tahtsime klaaskasvuhoones mulda vahetada ja leidsime ajalehest müügikuulutuse,» meenutas ta.
Ebaseaduslik müük
Ostetud muld osutus aga kõike muud kui viljakaks suve jooksul istutas pererahvas kasvuhoonesse kurgitaimi kolm korda, taimed aga närbusid ja saaki ei saadudki.
«Rohkem ei pannud me sinna midagi kasvama, pärast kasvuhoone lammutamist külvasime sellesse kohta lihtsalt muru seegi ei tahtnud alguses kasvada,» rääkis Epp ja lisas, et õppis kogemusest nii palju, et tulevikus ostab mulda vaid aiandist.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul on mulla laiem müük lubatud vaid juhul, kui seda teeb näiteks mullatehas. Epu loos võib tema hinnangul olla aga kaks seaduserikkumist lisaks ebaseaduslikule mulla müügile ka saaste levitamine.
«Keskkonnahoiu mõttes on tegu äärmiselt halva looga,» nentis ta ja lisas: «See on ikka hirmus asi, kui põlde kooritakse lihtsalt mulla müümiseks.»
Maapõueseadus sätestab Raudsepa sõnul selle, et mulda müümise eesmärgil kaevandada ei tohi. Küll aga võib mulda müüa siis, kui see jääb üle muust tegevusest näiteks ehitustegevuse või põllumajandustööde tulemusena.
«Siiski tuleb müüdavad kogused kooskõlastada kohalikus keskkonnateenistuses,» märkis Jõgevamaa keskkonnateenistuse maavarade ja põhjavee spetsialist Marju Markina.
Keskkonnateenistuses tuleb kooskõlastada ka see, kui tekib vajadus viia oma ühelt kinnistult üle jäänud muld teisele kinnistule.
Näiteks ehitusfirmades on ASi Eviko ehitusdirektori Kaimo Sepa sõnul tavaline, et kui ühelt objektilt kaevandatud mulda jääb üle, kasutatakse seda kuskil mujal pinnase tõstmiseks.
«Enamasti püüame väljakaevatavat pinnast kasutada sama hoone ümber ka haljastuse loomisel, haljastamine on tavaliselt ehitatava objekti hinna sees,» selgitas Sepp.
Nagu muld on maavara, on seda ka kivid ka neid tohib müüa vaid siis, kui need on üle jäänud maaparanduslike või põllumajanduslike tööde käigus.
Võib trahvi saada
Hilisemate sekelduste vältimiseks soovitab Marju Markina ka sel puhul võtta ühendust keskkonnateenistusega.
«Ametnikud hindavad, kas kivid on tõesti jäänud üle muudest töödest või on neidki eraldi kaevandatud,» lisas Markina.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna spetsialist Liana Trahv soovitab: «Kui tekib kahtlus, et mulla või kivimi müük on ebaseaduslik, palume sellest teavitada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.»
«Mulla müümise kuulutused on sama kohatud kui kuulutused bordellide asukoha kohta,» tõi Raudsep loosse võrdluse.
Igasugune info aitab keskkonnakaitsjatel jõuda jälile võimalikele seadusrikkujatele maapõueseadus lubab mullakaitsenõuete rikkumise eest määrata eraisikule trahvi kuni 18 000 krooni ning juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.