Korteri omandamisel on enne tehingu tegemist oluline selgitada välja kõik korterit puudutavad asjaolud, sealhulgas rahalised kohustused ja võlad.
Võlgades korteri soetamist tuleb vältida
Enne ostu tuleb välja selgitada ka see, kuidas toimub elamu haldamine. Tähtis on teada, kas elamus on asutatud korteriühistu või mitte.
Korteriühistu puhul on tegemist nn sundühistuga ning uus omanik saab korteriühistu liikmeks seaduse alusel.
Korteriühistuseaduse kohaselt loetakse ühistusse kuuluva korteriomaniku korteri võõrandamisel uus omanik korteriühistu liikmeks, seda omandiõiguse ülemineku päevast alates.
Korteri endise omaniku õigused ja kohustused lähevad üle korteri uuele omanikule vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse.
Korteriühistuseaduse § 7 järgi on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma ka korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
Seega vastutab uus omanik korteriühistu ees tasumata jäänud arvete eest ning korteriühistu võib neid sisse nõuda uuelt omanikult.
Olukord, kus uuel omanikul tuleb tasuda korteriühistule ka eelmise omaniku maksmata arved, tuleks välistada juba enne korteri ostu vormistamist.
Põhjalik kontroll
Enne ostu tuleb võtta aega põhjalikuks kontrolliks ja selgitada välja võimalikud võlgnevused korteriühistu ees.
Selleks tuleb pöörduda korteriühistu juhatuse poole ja paluda vastav info väljastada. Korteriühistu tõendid varasemate maksete ja võlgnevuste kohta võib paluda ka otse omanikult.
Hilisemate vaidluste ennetamiseks tuleb varasemate maksete ja võimalike võlgnevustega seotud asjaolud avaldada kindlasti ka võõrandamislepingut tõestavale notarile, kes lisab selle info lepingusse.
Notar nõustab osapooli ja koostab lepingu selliselt, et nii võõrandaja kui omandaja saaksid teha tehingu võimalikult väikeste riskidega.
Lepingus peaksid kindlasti olema võõrandaja kinnitused võimalike võlgnevuste kohta ning osapoolte kokkulepped nende tasumiseks.
Mõistlik on kokku leppida, et vana omanik tasub kõik korteriga seotud kulud, mis on tekkinud kuni valduse üleandmise hetkeni. Samuti tuleb kokku leppida maksete tasumise tähtaeg ja sanktsioonid kohustuse mittetäitmise puhuks.
Valduse üleandmisel tuleb vormistada ka lihtkirjalik üleandmise-vastuvõtmise akt ning fikseerida kirjalikult mõõdikute (elekter, vesi, gaas, küte) näidud. Akti tuleb kirja panna ka valduse üleandmise hetkeks tasumata jäänud summad.
Kui kõik korteriga seotud asjaolud ja kokkulepped on lepingus kirjas, saab uus omanik nõuda eelmiselt omanikult lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
Kuigi korteriühistul tekib omandi üleminekuga õigus nõuda tasumata majandamiskulusid ja muid makseid uuelt omanikult, ei välista see uue omaniku nõudeõigust eelmise omaniku suhtes ning korrektne leping annab uuele omanikule paremad võimalused.
Kui endine omanik võetud kohustusi ei täida, tuleb kiiresti reageerida – nõuda kohustuste täitmist ja vajadusel pöörduda kohtu ning kohtutäituri poole.
Kui varasema omaniku eelnev maksedistsipliin annab alust arvata, et lepingus kokkulepitud maksed võivad tasumata jääda, võib seda arvestada ka ostuhinna kujundamisel.
Seega võib uus omanik võtta võlad enda kanda, leppides kokku väiksemas ostuhinnas või tasuda ostuhinna vastava osa otse korteriühistule.
Samuti on võimalus kokku leppida, et ostuhind tasutakse täies ulatuses alles siis, kui võlgnevused on likvideeritud, hoiustades osa ostuhinna summast notarikontole.
Õigusvaidluste ennetamiseks on oluline, et osapooled kontrolliksid asjaolusid enne ostu-müügitehingut ja avaldaksid notarile tehingu kohta tõese info.
Ainult sellisel juhul saab notar osapooli nõustada ja pakkuda välja kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi lepingu sõlmimiseks.
Kuigi notar saab mitmeid asjaolusid ka ise kontrollida, saavad infot korteriühistu ees olevate võlgnevuste kohta avaldada notarile ikka osapooled ise.