/nginx/o/2013/09/05/2104063t1h6d36.jpg)
Ajalugu tunneb hamburgerit eelkõige kui Ameerika kiirtoitu. Kuid ajaloost on teada fakt, et Läänemere ümbruse rahvastelt, kaasa arvatud eestlased pärineb hamburgeri vahel oleva kotleti idee, kirjutab passionateaboutfood.net.
Esimesed andmed hamburgerite kohta pärinevad juba 13. sajandist, kui Mongoli-Tatari sõjavägi asus Venemaad ja Ida-Euroopat vallutama. Nimelt oli neil sadulakotti pakitud lihalõigud, mida söödi kahe tulel küpsetatud kakukese vahel.
Hamburgeri kotleti tõeline ajalugu saab aga alguse 14. sajandil. Läänemere äärsete piirkondadega kaubavahetust arendanud saksa kaupmehed panid tähele, et nii eestlased, soomlased kui ka leedulased kasutavad söögiks üliväikesteks tükkideks tehtud liha, millest küpsetati lihakakuke.
Sakslastele hakkas see maitsema ning nad viisid selle retsepti kaasa Hamburgi, kus innovatiivsed kokad küpsetasid seda koos sibulaga. See sai Hamburgi kotleti nime all kuulsaks.
19. sajandil jõudis sakslaste kotlet koos immigrantidega USAsse, kus see kiiresti söögikohtade menüüsse võeti.
Esimest korda said ameeriklased hakk-kotletti maitsta 1834. aastal New Yorgi kuulsas Delmonico restoranis.
Klassikalise hamburgeri algusajaks peetakse 1885.aastat, mil 15-aastane Charlie Nagreen müüs kahe saia vahele pandud kotletti suupistena Outagamie põllumajandusnäitusel.
Esialgu pandi hakk-kotlet tavaliste saia- või leivalõikude vahele.
Suure tähelepanu osaliseks sai hamburger 1904. aastal St. Louise`i maailmanäitusel, kus see tekitas furoori.
Oma tänapäevase kuju sai hamburger 1916.aastal, kui kokk Walter Anderson tõi turule kuklid, mille vahele sai kotleti panna.
Maailma esimene hamburgerikett White Castle avati 1921.aastal Kansases, Wichitas.
Alates 1930.aastatest on loodud mitmete eri lisanditega hamburgereid.