Eestis räägitakse vajadusest tõsta tootlikkust, kuid see probleemistik on hulga keerulisem. Eestis ei tunta nn Euroopa tootlikkuse mudelit, kus tootlikkust ei käsitleta mitte kui statistilist suhet, vaid terviklikku, kõigi ressursside kvantiteeti ja kvaliteeti arvestava kontseptsioonina.
Tootlikkust mõjutavateks teguriteks on majanduskasv, konkurents, kvaliteet, innovatsioon ja tehnoloogia, tööhõive, juhtimine ja töö organiseerimine, tööohutus ja -tingimused, tervis, kvalifikatsioon, keskkonnakaitse ja sotsiaalpartnerlus.
Tootlikkus ilma kvaliteedita on mõttetu nagu kvaliteet ilma tootlikkuseta. Kvaliteedi tõstmine suurendab sageli tootmist. Arenenud riikide ettevõtetes on juurutatud tootlikkuse ja kvaliteedi integreeritud juhtimissüsteemid. Eestis on sertifitseeritud üle 800 kvaliteedijuhtimise süsteemi, kuid puudub selgus nende mõjust tootlikkusele.
Põhiliseks tootlikkuse kasvu teguriks peetakse innovatsiooni, kuid seda käsitletakse tihti liialt kitsalt. Laiemalt kuulub sinna ka uurimis- ja arendustegevus, mille mõju tootlikkusele on Eestis ilmselgelt liiga väike.
Konkurentsi saab tekitada ka kokkuhoiuga. Alati ei pea kokku hoidma just töötajate arvel see tekitab ohtlikke sotsiaalseid probleeme. Rooma Klubi uuringud näitavad, et palju on veel ära teha materjalide säästmisel. Määrav on ka tehnoloogiate integreerimine, pidevus ja kiirus.
Tööstus peaks võtma sihiks kõrgtehnoloogilisuse, samas tekib nii aga oht, kus suurem tootlikkus ja majanduskasv mõjuvad negatiivselt tööhõivele. Selle vastu saab vähemalt kahel viisil. Esiteks, soodustada ettevõtlust, teiseks võib tööhõivet kujundada kapitali, materjalide, energia ja teadmisete paindliku juhtimise kaudu.
Eestis ei pöörata töökeskkonda parandades tähelepanu ka säästvate töökohtade loomisele. Selle tagajärjeks on tööohutuse ja -tervishoiuprobleemid, mis viib tootlikkuse languseni.
Töötaja kutset ja oskusi peetakse tänapäeval tootlikkuse kasvu võtmetegureiks. Kui aga pole inimesi, ootab tootlikkuse tõstmise programmi läbikukkumine.
Üks uudsemaid tootlikkust mõjutavaid tegureid on keskkonnakaitse, sest varem peeti kulutusi keskkonnakaitsele tootlikkust pärssivaks.
Kokkuvõttes võib öelda, et igas Eesti ettevõttes oleks vaja luua tootlikkuse kasvu juhtimissüsteem, asutada Eesti Tootlikkuse Keskus ja sarnaselt kvaliteediauhinnaga tootlikkusauhind. Ainult nii võib loota, et tootlikkuse kasv ei jää Eestis vaid sõnadeks.