/nginx/o/2013/09/05/2102625t1h70d0.jpg)
Kunagi vangide ja sõdurite ehitatud Tallinna Salme kultuurikeskuses käib täie hooga remont ja miski ei anna veel tunnistust sellest, et kahe nädala pärast on maja külaliste vastuvõtuks valmis.
Tänavu suvel alanud remonditööde käigus saab 1965. aastal valminud Salme kultuurikeskuse fuajee Itaalia graniidist põranda. Paika tuleb panna ka nelikümmend tulekindlat ja heli summutavat ust.
Seinte sisse on remondimehed juba paigaldanud seitse kilomeetrit elektrijuhtmeid ja ehitanud uued ventilatsiooniahtid. Tööd teeb mahukaks see, et fuajeest jookseb läbi enamik 7000 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga maja juhtmeid.
«Sel aastal on mul natuke nadi tunne küll, sest kui seinad on jälle krohvitud ja värvitud, siis ei paista ju kuskilt otsast välja, kuhu see linnaelanike raha on kulutatud,» laiutas kultuurikeskuse direktor Toomas Loo käsi. «Tänavu teemegi kaheksa miljoni eest valdavalt krohvialuseid töid.»
Raha napib
Kuna 15. oktoobriks peab Salme kultuurikeskuse fuajee olema niisuguses seisus, et inimesed saaksid suurde saali etendust vaatama minna, peavad remondimehed oma töö selleks ajaks katkestama.
Eesmärk on jätta maja talvehooajaks külastajatele võimalikult vastuvõetavasse seisu, et teatrisse või jõulupidudele tulnud inimesed ei peaks end leidma ehitustandrilt. Paus kestab järgmise aasta mai-juunini, mil saab uuesti pihta hakata.
Ehitushanke võitnud Raketis Grupp pakkus kultuurikeskuse fuajee kõigi remonditööde maksumuseks kokku 19 miljonit krooni. Loo siiski natuke kahtleb selles hinnas, sest materjalid ja ehitamine ise lähevad pidevalt kallimaks.
21 miljoniga peaks siiski hakkama saama. See tähendab, et linna järgmise aasta eelarvest oleks vaja 13 miljonit krooni. Ainuüksi fuajee ventilatsioonitööd maksavad täies mahus 5 miljonit, millest tänavu sai teha vaid 300400 tuhande krooni eest.
Ka Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen on nõus, et tõenäoliselt läheb Salme kultuurikeskuse remont plaanitust kallimaks. Tema sõnul tuleks lõviosa töid lõpetada tuleval aastal, sest mida kauem remont venima jääb, seda suuremaks kulud kasvavad. Midagi jääb tõenäoliselt ka ületulevasse aastasse.
«Ehitusturg on kahjuks see, mis meie kontrollile ei allu ja arvata on, et remont võib minna kuni kolmandiku võrra kallimaks,» lisas Jäppinen.
Karmid nõudmised
Loo sõnul on paljud täiendavad tööd tingitud päästeameti karmidest nõuetest, sest tegemist on ikkagi majaga, kus tegutseb kokku nelikümmend kollektiivi 15002000 liikmega. Kõik korraga muidugi majas ei viibi.
40 aastat vanas hoones tuleb mitmed asjad päris ümber teha, et ajaga kaasas käia.
Näiteks on vaja teisele korrusele paigaldada neli tuletõkkekardinat, millest igaüks maksab 200 000 krooni. Fuajee lakke on ette nähtud liikuvad valgussillad, mida saab suuremate pidustuste ajal eriefektide tekitamiseks kasutada.
Loo ütles, et remondimehed näevad ikka hoones päris suurt vaeva, et kõrvaldada kunagiste vangide ja sõdurite ehituspraaki. Näiteks on üks fuajeest ülesminev trepp teisest paarkümmend sentimeetrit madalam, silmaga nähtavatest seinakõverustest rääkimata.