Tundub veidrana, et ajal, mil igaüks proovib kliimamuutusest tingituna energiat säästa, kasutavad inimesed ikkagi mugavalt lambipirne, mille võimsusest üksnes 10 protsenti muundatakse valguseks ja ülejäänu läheb soojusena kaduma. Hõõglambipirne on kasutatud juba alates umbes 1879. aastast, samas leiab üha enam inimesi, et nende aeg on ammu läbi ja et 21. sajand vajab ajakohasemaid vahendeid. Mitmes riigis, näiteks USAs, Kanadas, Brasiilias, Argentinas ja Austraalias loobutakse järk-järgult hõõglampide kasutamisest või kavatsetakse seda teha ning asendatakse need tõhusamate vahenditega.
Andris Piebalgs: suurepärane idee õiges valguses
Samuti on Euroopa Liit tunnistanud energiatõhusamale valgustusele ülemineku eeliseid. Alates septembrikuust on Euroopa Liidus keelatud 100-vatised ja võimsamad hõõglambipirnid ning tänu sellele kõrvaldatakse Euroopa turult järk-järgult energiakulukad lambid. 2020. aastaks hoitakse sellega kokku piisavalt energiat, et igal aastal varustada elektriga 11 miljonit majapidamist, kusjuures iga pere elektriarve saab olema üle 50 euro väiksem.
Kliimamuutuse vastases võitluses on iga ettevõtmine oluline. Seadusandjate asi on ära tunda need võimalused ja luua optimaalsed tingimused muudatuste tegemiseks. Tänu autode turvavöödele on päästetud miljoneid inimelusid üksnes seetõttu, et nende kasutamine tehti seadusega kohustuslikuks.
Õigusaktid põhinevad põhjalikel teadusuuringutel ning arvesse on võetud ka tarbijaorganisatsioonide ja tööstusharu seisukohti. Seepärast loobutakse ebatõhusast valgustusest järk-järgult aastate jooksul, et tarbijatel ja ettevõtjatel oleks võimalik muudatusega kohaneda.
Tarbijad leiavad üsna varsti, et kaasaegsete ja tõhusamate valgustusvõimalustega kaasnevad omaaegsete lambipirnide eelistele lisaks veel muudki eelised.
Näiteks on võimalik kasutada täiustatud läbipaistvaid halogeen-hõõglambipirne, millega saadav valgus on täpselt samasugune ja sama kvaliteediga nagu tavapäraste hõõglambipirnide puhul. Nende kuju ja väljanägemine on samasugune ning sisse lülitades saavutavad nad kohe täisvõimsuse.
Huvipakkuvad on ka valgusdioodlambid ehk nn LED-lambid. Need on sama tõhusad kui kompaktluminofoorlambid (CFL-lambid), kuid ei sisalda elavhõbedat ja nende kasutusiga on isegi pikem. Juba praegu on nendega võimalik asendada läbipaistvaid ja tuhme lambipirne ning lähitulevikus tõenäoliselt ka kõiki muid lampe.
Lisaks kajastub erinevus perede jaoks nende arvetes, kuna CFL-pirne kasutades on võimalik säästa raha. Kuigi algselt on CFL-pirnide ostuhind kõrgem kui hõõglambipirnidel, tasuvad need peagi end ära, kuna hõõglampidega võrreldes tarbivad need üksnes ühe neljandiku või viiendiku elektrienergiast, samas kui nende kasutusiga on 6-10 korda pikem. CFL-lambi kasutusea jooksul on võimalik säästa ligikaudu 60 eurot.
Üllataval kombel tagab asjaolu, et komisjon keelustab ebatõhusad valgustuslahendused, tarbijatele suurema valikuvõimaluse selles valdkonnas. Kui üha enam inimesi ostab alternatiivseid valgustuslahendusi, langeb nende hind tänu mastaabisäästule ja nende pakutavad eelised muutuvad hõlpsasti kättesaadavaks. Kui hõõglambipirnid annavad üksnes sooja valgust, on CFL-lampidega võimalik saada nii külma kui ka sooja valgust vastavalt sellele, missugust valgust inimesed mingis konkreetses ümbruskonnas soovivad, ning selliste lampide puhul on põletusoht väike, kuna nende töötemperatuur on madalam. Üleminek uutele valgustuslahendustele ärgitab ka ettevõtjaid uuendustele, mis tähendab, et valgustusliike, mille vahel valida, saab olema isegi rohkem ja neil kõigil on oma eelised.
Mõned inimesed on tundnud muret, et CFL-lambid sisaldavad ohtlikku elavhõbedat. Samas on elavhõbedasisaldusega lampe enamikes kontorites ja ühiskondlikes hoonetes probleemideta kasutatud viimased 50 aastat. Elavhõbe pääseb välja üksnes siis, kui lamp juhuslikult puruneb, ning sel juhul pääseb sealt välja kõige rohkem viis milligrammi elavhõbedat. Inimestel on ka võimalik saada teavet pakendilt või veebisaitidelt selle kohta, kuidas purunenud lampi kõige ohutumalt kasutusest kõrvaldada. Kuna CFL-lambid tarbivad vähem elektrit, tekib elektritootmisel ka vähem elavhõbedat, tänu millele elavhõbeda koguheide tegelikult väheneb. Loomulikult aga tuleks töökõlbmatuks muutunud CFL-lambid kasutusest kõrvaldada ELis juba kehtivate õigusaktidega ettenähtud viisil.
Samuti esineb ka väärarusaamu seoses CFL-lampide valguse kvaliteediga. Need võivad anda just niisama palju valgust kui tavapärased lambipirnid: lambi ereduse kohta tuleks hoolikalt lugeda pakendit. Uute ELi õigusaktidega kehtestatakse ka nõuded seoses pakendile märgitava kasutuseaga, võttes aluseks, et ühes töötunnis lülitatakse lamp keskmiselt üks kord sisse ja üks kord välja. Saadaval on ka erilised CFL-lambid, mis sobivad sagedamaks sisse- ja väljalülitamiseks.
Üldkokkuvõttes võib öelda, et hõõglambipirnide järkjärgulise kasutusest kõrvaldamise eesmärk on säästa energiat, millega omakorda tehakse head keskkonnale ja aidatakse inimestel raha kokku hoida. Ja selliseks muudatuseks on praegu kindlasti õige aeg.
Lisateavet saab Euroopa Komisjoni sellekohaselt veebisaidilt:
www.e-lumen.eu