Siff näeb päästerõngast firmade tulumaksustamises

Ettevõtja Endel Siffi hinnangul on Eesti majandus jõudnud ummikusse, kus senised arengumootorid on seiskunud ja uute käivitamisele pole valitsus mõelnud. Foto: Artur Sadovski

Ettevõtja Endel Siff näeb Eesti majanduse jaoks väljapääsu ettevõtetele 12 protsendi suuruse tulumaksu kehtestamises ja teaduspõhise majanduse soodustamises.

Mida tuleks Eestis ette võtta majanduse taaselustamiseks?

Mulle jääb mulje, et meie praegused riigijuhid varjavad tänaseks ennast ammendanud liberaalse majandusmudeli taha oma võimetust uute ideedega välja tulla. Teiseks on populistlikel kaalutlustel lootusetult hiljaks jäädud riigi kulude kärpimisega. Peaminister ei peaks käituma nagu varietee primadonna, kes tahab kõigile meeldida.

Eesti majandust pole võimalik taaselustada vanadel alustel. Me ei paranda kiiresti suhteid Venemaaga ega taaskäivita transiiti, meie palgad ei muutu ka hiinlaste või vietnamlastega konkurentsivõimeliseks.

Minu arust on meie majandus jõudnud ummikusse, kus senised arengumootorid on seiskunud ja uute mootorite käivitamisele pole valitsus mõelnud. Tööjõud pole enam sugugi odav, laenuraha toel kerkinud tarbimisbuum sai otsa ja transiit lahkus riigist. Eesti võib ettevõtlikest inimestest lihtsalt tühjaks joosta.

Arvan, et Eesti vajab majanduse radikaalset ümberkorraldamist teaduspõhisemaks. Meie teadlased on juhtpositsioonidel paljudes maailma tehnoloogia arengut määravates suundades. Eestis pole puudust andekatest rakendusteadlastest. Saan ka ise sageli ettepanekuid investeerida uudsetesse toodetesse, millel oleks suur läbilöögivõime.

Paraku takerdub enamik ideedest rahapuuduse taha, kuna Eesti riik ei toeta innovatsiooni vajalikul määral. Arengufond peaks olema samasugune arengumootor, nagu oli erastamisagentuur 15 aastat tagasi. Arenguseire asemel peaksid nad tegema riskiinvesteeringuid innovatiivsetesse ettevõtetesse. Need investeeringumahud peavad mitu korda kasvama.

Mida peaks ette võtma maksudega?

Reformierakond peab religioosselt pühaks ettevõtete tulumaksuvabastuse säilitamist. Ettevõtjana ei pea ma seda õigeks. Küsimus pole maksu suuruses, vaid selles, mida ettevõte selle eest vastu saab. Pole vahet, kas tulumaks on null või 90 protsenti, kui tulu ei ole ja riik ei aita seda ka teenida. Senine tulumaksuvabastus on viinud selleni, et Eestisse investeerinud välisettevõtjad tasuvad maksu siin teenitud tulu pealt oma kodumaal ja Eesti riik jääb sellest ilma.

Teisalt, kõrge dividendimaks raskendab Eesti ettevõtjatel manöövreid kapitaliga, et investeerida uutesse valdkondadesse. Minu arvates võiks ettevõtte tulumaks olla 12 protsenti, mis annaks lisaks võimaluse dividende vabalt välja võtta.

Riigile laekuv ettevõtete tulumaks olekski see ressurss, mida riik panustaks uutesse tehnoloogiatesse, aitamaks Eesti ettevõtjatel oma toodangut rahvusvahelistele turgudele viia. Innovatsiooni toetamist võiksime õppida näiteks Soomest.

Kas euro tuleb ettenähtud ajal?

Valimiste mõjul on oluliste kärbetega lootusetult hiljaks jäädud ja eelarvepuudujääki vajalikul määral vähendada sel aastal minu arvates enam ei õnnestu. Valitsejate ohjeldamatu populism on võtnud meilt võimaluse liituda eurotsooniga aastal 2011.

Kas teaduspõhine majandus võiks meid siis päästa?

Kindlasti. Ühe idee arendaja või uurija tööviljakus on ühiskondlikus mõttes sada korda kõrgem keevitaja või müürsepa omast. Sellepärast ma panustaksin haridussüsteemi ega lammutaks seda nii, nagu kavatseb teha Tõnis Lukas.

Kardan, et plaanitava haridusreformi tagajärjel jääb meil potentsiaalseid Skype’i leiutajaid vähemaks. Kui rääkida füüsikute ja lüürikute vahekorrast, siis on bilanss praegu füüsikute kahjuks: filolooge ja ärijuhte on üle toodetud. Ma ei saa siiani aru, mida need rahvusvahelised ärijuhid siin juhtima hakkavad. Kvalifitseeritud inseneridest, matemaatikutest ja füüsikutest on aga suur puudus.

Ka ettevõtjaks on võimalik õppida. Eesti ülikoolides võiks olla ettevõtluse magistriprogramm mitte ainult ärijuhtimises, kus valmistatakse ette kupjaid, vaid ka ettevõtluses, kust tuleksid tõelised juhid.

Teil on olnud mitu huvitavat kinnisvaraprojekti, mis neist saanud on?

Milstrandis kaalusime küll kinnisvaraarendust kaubanduskeskuse ja väikese elamupiirkonnaga, kuid analüüs näitas, et praegu on mõistlikum jätkata senise ärimudeliga. Tõelisusele otsa vaadates võib öelda, et ehitusbuum Eestis on läbi, ja seni on need käinud kusagil 30-aastaste vahedega.

Kopli liinidega oli plaanis midagi ette võtta, kuid kahjuks ei leidnud me üksteisemõistmist linnaga ja selleks, et mitte takistada teiste linnale vastuvõetavamate partnerite tegevust, otsustasime kohtuvaidlused lõpetada.

Pean oluliseks, et staadion Snelli tiigi ääres on valmis ja leidnud tallinlaste seas aktiivset kasutamist. Paraku puudub linnal selle vastu huvi ning seetõttu pole staadionil siiani valgustust, raskusi on prügiveo korraldamise ja muuga. On ettevõtjaid, kes oskavad võimuga suhteid rajada, aga mina nende hulka ei kuulu.

Olete ka ise tehnoloogiasse investeerinud ja selles valdkonnas aktiivselt tegev.

Olen aastaid olnud partneriks meeskonnas, mille nimeks on Lasertehnoloogia Instrumentide AS. Minu osalusega Nartest toodab ja müüb uimastianalüsaatoreid. Hakkame sellega maailmaturule minema, praegu tegutseme 35 riigis. Käsitlen seda tegevust kui missiooni ja soovi teha maailm paremaks.