Asjatundja kahtleb kuuma õhuga miljardite teenimises
28. august 2009, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui valitsusjuhi meelest õnnestub Eestil kuuma õhu ehk AAU kvootide müügiga teenida miljardeid kroone, siis asjatundja peab seda enam kui küsitavaks.
Asja tuum on siis selles, et AAU (assigned amount unit) ehk süsinikdioksiidi õhku paiskamise kvoodi müügist teenitud taha tuleb paigutada keskkonnaprojektidesse. Võiks arvata, et selle raha eest saab püsti panna kogu Eesti ranniku katva tuulegeneraatorite müüri, aga nii lihtne see siiski pole.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu büroo peaspetsialist Meelis Mündi sõnul ei luba euroliidu reeglid AAUde müügiraha panna elektrijaamadesse. Seda põhjusel, et selles äris reguleerib saastenorme euroliidu oma kuuma õhu kvootide süsteem EUA (EU emission allowance).
Mündi sõnul hakkab valitsuse moodustatud komisjon otsima sobivaid keskkonnaprojekte, kuhu kvoodimüügist laekunud raha paigutada. Üheks võimaluseks on majade soojustamine, katlamajade ja soojavõrkude renoveerimine.
«AAU hinda on hoitud riikide vahel saladuses,» ütles Münt. «Internetis ringleb küll hindu, aga need erinevad nii palju, et pole ühtegi sellist hinda, mida ametlikult öelda.»
AAU börsi pole erinevalt EUAst. Iga tehing sõltub poolte kokkuleppest. Münt märkis, et ostjariigid jälgivad kiivalt, et müüjariik saadud raha keskkonnaprojektidesse paigutaks. Mündi sõnul sõltub kvoodi hind paljuski just keskkonnaprojektidest, kuhu raha läheb.
Eesti piltlikult öeldes uputab AAU kvooti, sest see on võetud 1990. aasta taseme järgi, mil Nõukogude-aegne tööstus huugas veel täie hooga. Praegu on vabu heitkoguseid 85,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ehk 17,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
«Lätlased on teeninud kolm miljardit krooni ja lätlastel pole praktiliselt saastekvoote, Kyoto ühikuid, võrreldes Eestiga, ollagi,» märkis valitsusjuht Andrus Ansip eile pressikonverentsil. Me oleme siiani teeninud null krooni, aga meil oleks võimalik teenida 6,7 miljardit krooni, kui me müüme samal hinnatasemel neid kvoote, mida lätlased on müünud.»
«Loomulikult me ei kavatse seda sel aastal teenida, see oleks utoopia, me ei saa sellega hakkama. Aga häbi öelda, et lätlased on 3 miljardit teeninud ja meie ei ole midagi teeninud,» jätkas valitsusjuht.
Valitsus moodustas töörühma, kelle ülesandeks on müüa 85 miljonit tonni sooja õhku ehk süsinikdioksiidi keskkonda paiskamise õigust.
«Eesti on heitkoguste müügil paindlik, vaadeldes iga tehingut eraldi ning arvestades iga ostja soove,» ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. «Sellise paindlikkusega püüame huvi tekitada võimalikult paljudes ostjates.»
Kõik ostu-müügilepingud peavad saama eelnevalt valitsuse heakskiidu.
«Kasvuhoonegaaside müügi õnnestumise põhiline tingimus on see, et saadav raha tuleb kindlasti kasutada keskkonnaprojektides,» toonitas Tamkivi.