Ülikoolid ja Arengufond hakkavad IT-tiigrit äratama

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje ja TArtu Ülikooli rektor Alar Karis lepingut allkirjastamas. Foto: Priit Simson

Nelja ülikooli rektorid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Arengufond allkirjastasid eile koostööleppe Eesti IT akadeemia, mille eesmärk on viia Eesti info- ja  kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.

See tähendab maailmatasemel IKT kõrgharidust, mis on interdistsiplinaarne, atraktiivne andekatele tudengitele nii meilt kui ka mujalt, tõmbab ligi tippõppejõude ja -teadlasi, aitab kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelisele IKT või IKT-l põhinevale ärile ja ajendab uue laine välisinvesteeringute tulekut Eestisse.

Eesti Arengufondi juhi Ott Pärna sõnul ei saa infotehnoloogia olulisust alahinnata, ka lihtsa tööstusettevõtte efektiivsemaks muutmine sõltub sellest. «Kui tahame rääkida suurest ekspordikasvust, siis on infotehnoloogia üks asi, millesse peame panustama,» lausus Pärna.

«Ilma IT-ta ei ole majanduses ühtegi valdkonda,» ütles lepingu allkirjastanud Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje.

Koostööleppes seisab, et IKT kasutuselevõtt on andnud ligi poole lääneriikide majanduse tootlikkuse kasvust. Eestil on küllaga kasutamata potentsiaali, et IKT-st veelgi enam kasu lõigata. Paraku on Eestis IKT potentsiaali ära kasutamiseks puudu tuhandeid IKT spetsialiste, mistõttu pole IKT ettevõtetel võimalik Eestis oma äritegevust laiendada. Majanduskriis ja üldine tööpuuduse kasv ei ole selles osas leevendust toonud: töövahendusbüroode andmetel on nõudlus IKT spetsialistide järele endiselt suur, iga kümnes vaba töökoht on pakkuda just arvutispetsialistile.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud nimetas koostööleppe ühe eesmärgina vajadust vältida infotehnoloogiafirmade riigist lahkumist.

Allakirjutanud olid ühel meelel, et eraldi asutust-hoonet tegema ei tuleks hakata: uut institutsiooni rajada pole vaja. Võrgustiku-tüüpi tegemistega peab harjuma, selles mõttes on käima lükatud algatus proovikivi kõigile ülikoolidele.

Pärna sõnul läheb töö koostööleppe järgselt edasi selliselt, et asjaosalistest moodustatakse juhtgrupp, kelle ülesandeks on koos parimate välisekspertidega koostada 6-12 kuu jooksul äriplaan soovitud eesmärgi saavutamiseks. «Kas tulemuseks saab oleme ettepanek näiteks strateegilisest alliansist mõne tuntud Ameerika ülikooliga või midagi muud, selgub töö käigus. Kindlasti tahame me teha suurt, Eestist välja paistvat ja ka teistele valdkondadele maailmale avanemise teed näitavat asja,» sõnas Pärna.