/nginx/o/2009/04/02/157834t1h8fc0.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ütles Cargoteci komponentide tehase laienduse avamisel Narvas, et arenev majandus ei saa püsida vaid teenustel ja vahendustegevusel, vaid tarvis on innovaatilist ekspordile suunatud tootmist.
Ilves: Eesti vajab innovaatilist ekspordile suunatud tootmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipea leidis, et arenev majandus ei saa püsida vaid teenustel ning on täiesti väär pidada majandustegevuse põhimootoriks vahendustegevust, kuid just teenused ja vahendustegevus moodustasid Eesti majanduses enne kriisi liiga kaaluka osa, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
Eesti kui väike avatud majandus vajab Ilvese kinnitusel ka tootmist, sealhulgas eriti innovaatilist ja eksporditurgudele suunatud tootmist ning väikesel riigil on võimatu arendada oma majandust vaid sisenõudluse toel.
«Maailma ja Eesti majanduse jaoks keerulisel ajal ei saa olla midagi rõõmustavamat, kui jälgida oma silmaga uute ettevõtete avamist ja – siinkohal eraldi rõhutades – uute töökohtade loomist. Eriti hea meel on mul täna selle üle, et tegemist on nüüdisaegse tehnoloogilise lahenduse ja ekspordile suunatud ettevõttega,» rääkis Ilves.
«Usutavasti on kõigile siinviibijatele selge, et suurim majanduslangus pärast Teist maailmasõda – ja esimene ulatuslik majanduskriis globaliseerunud maailmas – mõjutab eriti raskelt just väiksemaid avatud majandusega ekspordile orienteeritud riike,» sõnas president.
«Seepärast on meie kohus – nii Soome kui Eesti ettevõtjaid, aga lõpuks ka meie riike silmas pidades – teha kõik meist olenev, et arendada oma tootmise rahvusvahelist konkurentsivõimet, edendada maailma kaubandust ja koos sellega seista vastu protektsionistlikele suundumustele,» rõhutas ta.
Just sellest sõltub Ilvese hinnangul meie riikide majanduslik käekäik nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus.
«Innovaatilise tootmise ja ettevõtluskeskkonna osas saab Eesti kasutada heade sõprade ja partnerite kogemusi. Viimasel aastakümnetel on väga palju räägitud Põhjamaade ühiskonna- ja majandusmudelist, eriti Soome omast, aga ka Taani lähenemisest,» rääkis riigipea.
«Eesti edasine edu, praegusest kriisist tugevamana väljumine eeldab meie võimekust õppida oma varasematest vigadest ning soovi õppida teiste riikide edulugudest,» sõnas Ilves.
«Eesti ja Soome majanduslik ühistegevus rajaneb laiemale alusele kui vaid koostööle heade naabrite vahel. Praegu, mil Läänemerd saab käsitleda ka Euroopa Liidu sisemerena, tõuseb eriti olulisele kohale Läänemereriikide omavaheline regionaalne koostöö,» leidis president.
«Kõik eeldused eduks on siin olemas, seda vaatamata Läänemeremaade erinevale 20. sajandi ajaloole ja erinevale jõukuse tasemele. Regionaalne koostöö ei ole enesesse sulgumine või teiste õpetamine oma senise arengumudeli eeliste osas,» rõhutas Ilves.
«See on osa kogu Euroopa Liidu majanduse edenemisest. Kõige eeldusena peame aduma, et Läänemeremaade koostöö kätkeb endas palju seni veel kasutamata võimalusi. Kõik järgnev sõltub meie tahtest. Ühesõnaga – Läänemere strateegia elluviimine ja arendamine on meie kõigi huvides. Seda toetab kindlasti ka praegune Rootsi roll Euroopa Liidu eesistujana,» leidis riigipea.
«Majandusinimesed kindlasti teavad seda ütlust, mille järgi kõik halvad otsused on tehtud headel aegadel ja kõik head otsused halbadel aegadel. See lisab lootust, et tänastel otsustel on potentsiaali minna ajalukku kui õigetel, ja mis peaasi – nad tegelevad homsete küsimustega,» sõnas Ilves.
«Ma loodan, et kohe avatav tehas ja koos sellega loodavad töökohad annavad meile kõigile selge signaali: majandus-surutisest on väljapääs, ning eelisseisundis on need, kes juba täna ja homme neid edasimineku võimalusi kasutavad. Hetkel on aga äärmiselt oluline, et inimesed, töötajad, ei kaotaks ei oma oskusi ega usku tulevikku. Uued töökohad on tee tulevikku, seda nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas,» kinnitas Toomas Hendrik Ilves.
«Soovin teile edu ja jõudu. Ja nagu ütleb Cargotec Estonia AS emafirma üks hüüdlause – «there is no one like us», siis selles võtmes loodan presidendina, et: a) see ei vasta tõele, kuivõrd Eesti vajab palju teiesarnaseid tulevikku vaatavaid ettevõtteid; b) see vastab tõele ning iseloomustab edaspidi meie riikide ja ettevõtete vahelist koostööd,» lõpetas riigipea.
Rahvusvaheline kaupade ja konteinerite laadimisseadmeid tootev kontsern avas täna Narvas pidulikult oma komponentide tehase laienduse, vahendas ettevõtte pressiteade.
«Meie tehase moderniseerimine tõstab tootlust, tarnekindlust ja üldist efektiivsust,» sõnas Cargotec Corporationi president Mikael Mäkinen.
«Narva on suurte metallitöö traditsioonidega linn, mida meie tehas püüab parimal võimalikul moel kasutada ja arendada,» ütles Cargotec Estonia AS juhatuse esimees Ivo Volkov. «Meie uue tipptehnoloogilise sisseseadega, kõrgelt kvalifitseeritud inseneride ja töölistega ning tugeva tehnilise kultuuriga 22 000 ruutmeetrise tootmispinnaga Narva tehas saab olema kontserni oluline komponentide tootmisüksus,» lisas Volkov.
Tehase laienduse projekteeris Sirkel & Mall OÜ ja ehituse peatöövõtja oli AS YIT Ehitus.
Cargoteci Narva tehases toodetakse komponente ja seadmeid laiale spektrile Cargoteci toodetele.
Cargotec Estonia ASi ajalugu ulatub 1947. aastasse, mil rajati nõukogude ajal tunnustatud sõjatööstusettevõte Baltijets. 1997. aastast kuulus tehas A.P. Moller Groupi, kinnitades nendel aastatel oma usaldusväärsust Lääne-Euroopa ja USA masinatööstuspartneritele. 2007. aasta juunist kuulub tehas Cargoteci kontserni. Eksport moodustab tehase toodangust 100 protsenti.
Cargotec Estonia ASi tehase pidulikul avamisel Narvas osalesid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Eesti juhtivad riigi- ja äritegelased, Narva ja Ida-Virumaa üldsuse esindajad ning Cargoteci tippjuhtkond.
Cargoteci käive oli 2008. aastal 3,4 miljardit eurot ja ta andis tööd 11 000 inimesele. Cargoteci B-aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Helsingi börsil.