/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/07/15/207779t1h1818.jpg)
Majandusteadlase Andres Arraku hinnangul on rahandusministeerium nüüd enda optimismist majanduskasvu prognoosimisel ära ehmunud ja langenud teise äärmusse.
Arrak: ministeerium hirmutab avalikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siiski tahan rõhutada, et kui nad oma n-ö majasisestes arvutustes isegi arvestavad kõige mustema stsenaariumiga, siis ei peaks avalikkust sellega toitma ehk ehmatama. Majandus töötab niikuinii suuresti läbi ootuste,» sõnas Arrak.
«Teisisõnu - majanduses juhtub suure tõenäosusega see, mida majandussubjektid ootavad või arvavad juhtuvat. Selles kontekstis on Eesti Panga seni välja käidud number, mis ennustab kahe protsendi võrra väiksemat kukkumist, kindlasti julgustavam. Lisaks, teades, millist ajupotentsiaali keskpank omab, puudub ka põhjus ministeeriumi prognoosi uskuda,» lisas ta.
Arrak põhjendas Eesti majanduse suuri kõikumisi sellega, et meie majanduses on väga suur osa ekspordil ja eksport sõltub suurel määral kaubanduspartneritest. Kui kõigil läheb halvasti, siis kahaneb meie eksport mitu korda ja vastavalt ka kogu majandus. Seepärast jääb tema sõnul pöidlad pihus loota, et viimased uudised Euroopa ja Ameerika kosumisest tõeks osutuvad.
«Kas põhi on tegelikult käes või ehk langus aeglustunud, seda saame paraku teada vaid tagantjärele. Kahjuks ei suuda makromajanduse teooria siiani ennustada ei ülemist ega alumist tsükli pöördepunkti. Kurb, aga tõsi,» sõnas teadlane.