Kui aeg raske, tuleb olla leidlik ja mitte häbeneda tulla lagedale ebatavalisemate lahendustega, mis samas võivad vedeleda lausa nina all.
Kaup kauba, teenus teenuse vastu
On ju nüüd kahjuks paljud ettevõtted üksteisele võlgu. Keegi ei maksa ära, kuna talle ei maksta ära. Ja tollele omakorda ollakse pikemat aega võlgu.
Ja nii on tekkinud pikad ja närvesöövad ahelad selle sõna mõlemas tähenduses.
Aga on ju nii, et kui raha pole, on tihti kaupu või võimalusi midagi kasulikku teha. Kui vaid sobib ja kokkuleppele jõuab.
Nii näiteks tean autode varuosi müüvat firmat, kellele neile võlgu olev transpordifirma on tasunud rahalisi võlgnevusi midagi nende jaoks vedades. See on ju tõeline vedamine, kui nii maksta saab.
Kuuldavasti pakkus teine võimalust maksta kõnniteekivides - ja seda ei põlatud ära, vaid lubati kaaluda. Kuna ühel sõbral on ettevõtmine, kus neid tõesti vaja võiks minna.
Hotell, kes arvega jännis mis jännis, maksis selle kinni jõulukingituse vormis. Aitas firmal korraldada jõulupeo oma konverentsikeskuses, andis süüa ja juua. Nii-öelda tasuta.
Samas stiilis vahvaid näiteid olen kuulnud ka talupidajatelt. Näiteks seda, kuidas maasikate eest piima ostetakse - või oli see nüüd vastupidi. Kui kumbki paneb mõistliku hinna, pole ju paha.
Ja selline tähelepanek veel ka, et kui kogu arvet ei jaksa maksta, siis maksa pool. Või vähemalt midagi. Seegi teeb ootamatult palju rõõmu ja tunne on parem kui kõnesid vältides ja e-maile ignoreerides. Ja arve ju jäi väiksemaks kui enne...
Naturaalmajandus võib aga natukesehaaval või natukeseks ajaks teretulnud olla.