Andres Lipstok: majanduskasv sõltub eurost

Eesti Panga president Andres Lipstok. Foto: Peeter Langovits.

Kriisi põhi on ilmselt käes, kirjutab Eesti Panga juht

Andres Lipstok. Usaldus Eesti majanduse vastu sõltub euroga liitumisest ning ettevõtlust toetavast majanduskeskkonnast.

Üleilmne majanduskriis on kestnud ligi aasta. Kuigi suuremates majandustes on näha märke toibumisest, ei ole kasvu püsiv taastumine sugugi veel kindel.

Eesti majandus on siiani arenenud kooskõlas Eesti Panga kevadprognoosiga. Aprillis ootasime languse pidurdumist aasta keskel ning majanduskasvu järkjärgulist taastumist aasta lõpus ja 2010. aasta esimesel poolel.

Praegu annavad majandusnäitajad alust väita, et olukord hakkab stabiliseeruma ja sisemajanduse kogutoodangu (SKT) vähenemine pidurduma. Tööstustoodang ja eksport ei ole viimastel kuudel enam vähenenud ning eratarbimist kajastav jaekaubandus on samuti mõnevõrra kosunud. SKT langus oli teises kvartalis aeglasem kui eelnenud kahes. Praeguse arengusuuna jätkudes väheneb Eesti kogutoodang 2009. aastal ligi 13 protsenti. 2010. aasta edenedes võime oodata majanduskasvu taastumist.

Eesti majandusarengu kooskõla prognoosidega on märkimisväärne, sest meie peamistel eksporditurgudel tervikuna on langus aasta esimesel poolel olnud oodatust suurem. Meie majanduse vastupanuvõime äärmiselt ebasoodsas väliskeskkonnas annab julgust vaadata kindlamalt tulevikku.

Tuleb rõhutada, et eelolev aasta on nii Euroopas kui ka Eestis endiselt seotud suurte riskidega. Majanduslanguse pidurdumine tugineb peamiselt eelarvepoliitiliste sammude toetatud eratarbimisele ja laovarude taastamisele. Riigieelarve puudujääk ja riigivõlg on Euroopa Liidus ja USAs kiiresti kasvanud. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi põhjal ulatub Euroopa Liidu eelarvepuudujääk kuue ja USA oma enam kui kümne protsendini SKTst.

Veel ei ole selge, kuidas see mõjutab viimasel aastal niigi vähenenud investeeringuid ja majanduskasvu. Eelarvete stabiliseerimiseks peab enamik Euroopa valitsusi lähiaastail vähendama kulusid ja tõstma makse. Seda tähtsamad on Eesti jaoks õiged poliitilised valikud, mis toetaksid majanduse taastumist ka ebakindla väliskeskkonna püsides.

Kuigi praegune majandusolukord ei ole kerge ei Eesti elanikele, ettevõtetele ega ka riigile, on olemas siiski mitu Eesti majandust stabiliseerivat tegurit.

Esiteks on Eesti majandussuhete paindlikkus, majanduse struktuur ja ärikeskkond võimaldanud ettevõtetel tegevust, kulusid ja hindu kohandada ning toonud kaasa ka perspektiivitute ettevõtmiste sulgemise. Eesti ettevõtted on küllaltki hästi saanud aru nõudluse ja pakkumise muutustest eksporditurgudel. Kiire reageerimine on valulik, kuid see on parem kui kahjumiga töötavaid ettevõtmisi kunstlikult käigus hoida või personali- ja juhtimisotsuseid edasi lükata.

Teine äärmiselt oluline tegur on krooni fikseeritud vahetuskurss. Ühest küljest on krooni kindel kurss taganud madala inflatsiooni ja hinnataset isegi langetanud. Teisalt on see toonud Eestisse euro intressimäärade languse ja märkimisväärselt vähenenud laenukulud. Madalam intressitase on teatud ulatuses kompenseerinud sissetulekute langust ning hindade stabiliseerumine ja mõningane alanemine toetab ostujõudu, mis omakorda pidurdab eratarbimise edasist vähenemist.

Kolmandaks on tähtis roll viimase aasta jooksul olnud kiire kasvu ajal kogutud puhvritel, olgu siis riigieelarves, panganduses või ka ettevõtetes. Kuigi eelarveülejääk oleks headel aegadel pidanud olema suurem, võimaldavad reservid ja kogumispensionisüsteemi ajutine peatamine hoiduda kulutuste drastilistest kärbetest.

Küllaltki ekspansiivsel eelarvepoliitikal oli oma osa selles, et esimese poolaasta majanduslangus tuli kardetust väiksem. Majanduse seisukohalt on sama tähtsad ka Eesti Panga nõutud ning pankade kogutud kapitali- ja likviidsuspuhvrid. Pankadel on praegugi piisavalt kapitali kahjumite katmiseks ja laenunõudluse rahuldamiseks. Ettevõtetele antud uute pangalaenude maht ei ole aasta jooksul tegelikult vähenenud.

Paindlik majandus ja majanduspoliitika stabiliseeriv mõju on Eestil aidanud globaalse kriisiga kaasnenud šoki üle elada. Oleme seda erinevalt paljudest teistest maadest suutnud saavutada ilma riigivõla kuigi suure kasvuta, mis on kindlasti oluline taastumist ja usaldust toetav tegur. Seetõttu on just praegu õige ja isegi viimane aeg rõhutada neid samme, mis aitavad kaasa majanduse uuele tõusule.

Muidugi sõltub kasv lühemas perspektiivis paljuski meie peamistest majanduspartneritest. Nõudluse kasv Eesti kaupade ja teenuste järele võimaldaks rakendada osa praegu kasutamata seisvatest tootmisvõimsustest. Hindade edasine kohandumine uute oludega on ka kodumaise nõudluse püsimise ja konkurentsivõime tõusu eeldus.

Investeeringute taastumine, eriti suurema lisandväärtusega valdkondades, on aga Eesti majanduse uue kasvuetapi ja tööpuuduse vähenemise peamine tõukejõud. Kindlasti toetavad seda tugev pangandus ja tööturu paindlikkus, mille osa on ka uus töölepinguseadus. Kuidas saab aga riik toetada investeerimiskeskkonda ning seeläbi majanduskasvu ja ühiskonna arengut üldisemalt?

Meie esmaülesanne on kindlasti liitumine euroalaga. Kordamata üle kõiki ühisraha plusse, tahan veel kord rõhutada euro kasutuselevõtu tähtsust usalduse tagamisel Eesti vastu. Euro­alaga liitumisest sõltub kõige otsesemalt Eestisse tehtavate investeeringute maht, ettevõtetele ja eraisikutele kehtivad laenuintressimäärad ja nii lühema kui ka pikema perspektiivi majanduskasv. Igasugune veidigi pikem viivitus euro kasutusevõtul võib kaasa tuua halbu tagajärgi.

Küsimus on tegelikult väga lihtne: analüüsid on näidanud, et eurole ülemineku edasilükkumine, eriti määramatuks ajaks, võib Eestile lähematel aastatel maksma minna kuni ühe protsendipunkti suuruse majanduskasvu. See aga tähendab miljardeid saamata jäänud maksutulu.

Oleme Eesti Pangas jätkuvalt seisukohal, et Eestil on võimalik täita Maastrichti kriteeriume 2009. aasta lõpul, et ühineda euroalaga 2011. aastal. Juunis arvasime, et pärast teise lisaeelarve vastuvõtmist on valitsusel vaja vähendada eelarve prognoositavat puudujääki umbes 1,5 miljardi krooni võrra. Nüüd on tekkinud oht, et avaliku sektori kulud kujunevad suuremaks ning mittemaksuliste tulude laekumine väiksemaks. See aga võib puudujääki veel 1–1,5 miljardi krooni võrra suurendada.

Euro kasutuselevõtuga on tihedalt seotud ka eelarvepuudujäägi vähendamine alla kolme protsendi SKTst 2010. aastal ning riigi kulude ja tulude tasakaalustamine ja ülejäägi saavutamine lähemate aastate jooksul. Kuivõrd Eestis on eelarvekulud viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud, jõudes peagi suhtena SKTsse 45 protsendini – mis on muidugi tingitud ka SKT langusest ja ELi toetuste tulemuslikumast kasutamisest –, siis tuleb eelarve stabiliseerimine saavutada eelkõige riiklike kulude korrigeerimise kaudu.

Eelarvepuudujäägi vähendamine mõjutab otseselt Eesti majandust ja parandab investeerimiskliimat. Eelarve ülejääk loob riigile palju suuremad võimalused tulevaste majanduslanguste korral rahastada eelarvelisi kulutusi makse tõstmata või riigile laenukoormust lisamata. Seetõttu saab öelda, et eriti väikeses avatud majanduses võib eelarvetasakaalu saavutamine kulude piiramise kaudu ka majandust elavdada, suurendades muu hulgas investorite usaldust.

Tasub lisada, et eelarve tasakaalustamine ja kulude piiramine loob eeldused tootlikkuse suurendamiseks majanduses tervikuna. Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma kogemus näitab, et eelarve üldkuludele pikema aja jooksul kehtivad kindlad piirmäärad on eelduseks, et kiirendada struktuurireforme ja kasutada vahendeid tulemuslikumalt.

Õigete valikute korral võime tulevikku vaadata mõningase optimismiga. Eestis toodetud kaupade ja teenuste kogumaht on küll ajutiselt kahanenud 2005. aasta tasemele, kuid eeldused majanduse ja sissetulekute kasvu taastumiseks on olemas, isegi kui kasv ei ulatu enam kriisieelse tasemeni. Majanduse taastumine eeldab majanduse põhialuste hoidmist ning euroalaga ühinemist lähitulevikus. Viimane aga sõltub selle ja järgmise aasta eelarvest.