/nginx/o/2009/03/13/148129t1h5276.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et ehkki haridusvaldkonnas pole tänavu rohkem võimalik tegevuskulusid kärpida, on ta siiski paar kokkuhoiukohta leidnud.
Lukas: mõned kokkuhoiukohad hariduses veel on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma usun, et ministrid ei peaks võistlema tubliduses kärpimise alal. Riik on üks tervik ja me peame need otsused koos langetama,» lausus Tõnis Lukas. Tema sõnul liigutigi eilsel kabinetiistungil oluliselt edasi eelarvepositsiooni parandamisel.
Lukas ütles, et 2009. aastal tegevuskuludena hariduskulude kärpimine ei ole enam võimalik.
«Aga mingi kokkuhoid mõnelt artiklilt siiski on võimalik - näiteks teadusraamatukogude teavikute ostmise rahast ning ka kutsehariduses oleme leidnud täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi. Kindlasti peame seda tegema nii, et see põhifunktsioone ei halvaks ja võimalusel püüame struktuurifondide rahadega selle aasta täiendavat kärbet kompenseerida,» ütles ta.
Täpseid summasid ta siiski ei nimetanud.
Haridusminister kinnitas, et on kärpimises olnud koostööaldis ja leidnud absoluutsummades korralikke kokkuhoiukohti. «Aga on niisugused kohad, kus ma haridusinimesena ütlen, et sealt enam edasi minna ei saa.»
Haridusvaldkonna kärpimise mõjud on Lukase sõnul palju laiemad, sest sellega kärbitakse inimeste kultuursust, sotsiaalset läbilöögivõimet, kaitsetahet, keskkonnateadlikkust ja palju muud sellist, mille baasiks on kool ja haridussüsteem.
«Ma ei keeldu koostööst ja valitsuse liikmena katsun otsida ka kokkuhoiu võimalusi,» lisas ta samas.