/nginx/o/2009/01/19/119431t1hdb1a.jpg)
Tallinna linnavalitsuse otsus, millega suunatakse Pirita linnaosa üldplaneering volikogule kehtestamiseks, lõpetab aastatepikkuse planeeringuprotsessi ja välistab tulevikus üle kolme korrusega majade ehitamise Piritale.
Piritale üle kolme korrusega maju ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on ääretult oluline, et Pirita üldplaneering lõpuks ka kehtestataks. Selle puudumine annab tema sõnul siiani põhjust vaidlusteks, kuna puudub reaalne alusdokument, millele tuginedes määrataks linnaosa arengusuunad.
Ehkki üldplaneeringu koostamine on kestnud aastaid, tekkis alles nüüd võimalus selle kehtestamiseks. Varasematel kordadel on see eriarvamuste tõttu luhtunud.
Pirita üldplaneeringu esialgse variandi koostamist alustati juba 1996. aastal. See sai valmis ja avalikustati 1998. aasta lõpus. Tagastatud maade omanikud ja arendajad ei olnud aga nõus neile seatud piirangutega, mistõttu otsustati vaidlusküsimuste lahendamine edasi lükata Tallinna üldplaneeringu ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja valmimiseni. 2001. aasta oktoobris algatati uuesti Pirita üldplaneeringu koostamine.
«Piritasse tuleb kindlasti suhtuda märksa tundlikumalt kui Tallinna magalarajoonidesse, mistõttu on igati loomulik, et jõudmine üldplaneeringu kehtestamiseni on aega võtnud, siinne elukeskkond lihtsalt nõuab hoolikat planeerimist,» lausus linnaosa vanem Tiit Terik.
«Lisaks sellele, et Pirita ülplaneering välistab TOPi piirkonna muutmise kortermajadega magalaks, mille vastu olen algusest peale kategooriliselt olnud, antakse miljööväärtusliku ala staatus nii Meriväljale kui Maarjamäele, mis jäävad seega erilise tähelepanu alla,» lisas Terik.
Pirita linnaosa arhitekt Tiina Paalberg leidis samuti, et linnaosa üldplaneering, mis on oluliselt täpsem ja konkreetsem kui Tallinna linna üldplaneering, aitab ära hoida edasisi vaidlusi. «See annab selged suunised arendajatele ja kindlustunde elanikele, et kõik pargid ja rohealad ei saa täis hoonestatud korterelamutega, et säilivad loodus-, miljöö- ja muinsusväärtused, aedlinna miljöö ja Pirita eripära,» täpsustas ta.
AS SWECO Projekt poolt koostatud Pirita linnaosa üldplaneering näeb ette linnaosa säilitamise hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana.
Muu hulgas välistab üldplaneering rohkem kui kolmekorruseliste korterelamute rajamise ning nendegi ehitamine peaks edaspidi toimuma vaid üksnes üksikutesse kindlaksmääratud kohtadesse magistraaltänavate ja ühissõiduliinide ääres.
Üldplaneering käsitleb ühe olulise punktina ka Pirita supelranna, jõeoru, Kloostrimetsa ja Lillepi pargi säilimist ja arendamist üldkasutatavate puhkealadena ning kohalike haljakute ja mänguväljakute olemasolu igas asumis.