/nginx/o/2013/09/05/2084837t1h14d3.jpg)
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Indrek Niklus kirjutab, et kui tekki säilinud ei ole, sobib defektse kauba tagastamisel ostu tõendamiseks ka pangakaardimakse väljavõte, tunnistajate ütlused, videosalvestis või muud tõendid.
Kuigi kauplused kipuvad ostjalt defektse kauba tagastamisel nõudma ostutekki, ei leia sellist nõuet ühestki seadusest. Seaduse järgi tuleb küll ost tõestada, kuid viise selleks on mitu.
21. juuli Postimees kirjutas juhtumist, kus inimesel tekkis raskusi, et tõestada praak DVD ostu. Seaduse järgi reguleerib ostja ja müüja vahelisi suhteid müügileping. Kui müügilepingus puuduvad müüdava asja puuduste tingimused, tuleb lähtuda võlaõigusseadusest.
Kuigi tihti kiputakse siin abi otsima ka tarbijakaitseseadusest, ei ole sellel mõtet, sest sellega määratakse kindlaks müüja kohustused, mille täitmist jälgib tarbijakaitseamet.
Võlaõigus- ega tarbijakaitseseadus ei ütle, et puudustega asja parandamise, asendamise või muu nõude esitamisel müüja vastu peab ostja ette näitama ostuteki. Ostjal on küll kohustus tõendada, et ta on müüjaga sõlminud müügilepingu, mille alusel talle kaup üle anti, kuid ta võib seda teha kõigil lubatud viisidel.
Kui ostutekki säilinud ei ole, sobib tõendamiseks ka pangakaardimakse väljavõte, tunnistajate ütlused, videosalvestis või muud tõendid. Ostjale ei saa ostuteki esitamise kohustust panna ka niinimetatud kaupluse eeskirjadega.
Silmas tuleb siiski pidada, et pretensiooni esitamiseks seatud tähtaegadest üle ei mindaks. Kui ostja avastab kaubal puudused, peab ta arvestama kahe olulise tähtajaga. Esimene neist on kaubal avastatud puudustest teatamise tähtaeg, mis hakkab jooksma puudusest teada saamise hetkest ja on kaks kuud. Soovitav on pretensioon esitada kirjalikult, sest nii on hõlbus seda hiljem tõendada.
Teine tähtaeg puudutab seda, kas kauba puuduste päritolu peab tõendama ostja või müüja: kuue kuu jooksul alates asja üleandmisest ostjale peab müüja tõendama, et puudus on asjale tekkinud, sest ostja on sellega valesti ümber käinud. Kui müüja seda tõendada ei suuda, vastutab tema praakkauba eest ja peab asja asendama, parandama või tagasi võtma ja ostjale tagasi maksma kogu hinna.
Kui müüja keeldub asja parandamast, asendamast või ostuhinda tagasi maksmast, saab ostja pöörduda tarbijakaebuste komisjoni või kohtusse. Kohtuotsus määrab lõplikult kindlaks, kummale poolele jääb vaidluses õigus.