Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2082903t1hf783.jpg)
Jaanipäevajärgsele taarauputusele Võrumaa kauplustes ja taarapunktides ei ole ka kolm nädalat hiljem leevendust leitud, taarat tuuakse vaid kümnendiku võrra vähem kui juuni lõpus.
Eesti Pandipakend OÜ tunnistab, et ei olnud nii suureks tarbimise kasvuks valmis, vahendab Võrumaa Teataja.
Kui tavaliselt tuuakse OÜ Eesti Pandipakend lugemiskeskusse päevas 3000 kotti taarat, siis praegu saabub keskuse värava taha päevas kuni 6000 kotti taarat.
Ettevõtte turundusjuhi Birgit Tolmanni sõnul ennustati küll suvist tarbimise kasvu, kuid taaravoo nii suureks kasvuks ei olnud ettevõte valmis.
«Mullu jäime me loendusvõimsusega maha,» ütles Tolmann.
Seda arvestades osteti käesoleval aastal loenduskeskusse juurde kolm taaraloendurit, kuid nüüd kerkis üles probleem transpordiga.
«Meil on leping logistikafirmaga Schenker. See on ainus firma Eestis, mis on suuteline sellises mahus tööd tegema,» rääkis Tolmann.
Paraku ei osatud aga jookide tarbimise nii suurt kasvu ennustada ning nüüd on jännis ka Schenker.
Viimane korraldab taara äravedu põhimõttel, et auto tühjalt ei sõida.
See tähendab, et taarat veetakse Lõuna-Eestist Harjumaale Jõelähtme vallas asuvasse loenduskeskusse vaid juhul, kui veokitel on kaubaga siia asja.
Kui kaupa Võrumaale ei tooda, ei viida ära ka taarat. «Keegi ei lähe ekstra tühjade pudelite järele,» ütles Tolmann.
Nii otsibki Eesti Pandipakend ettevõtjaid, kes hakkaks Võrumaalt taarat Jõelähtmele vedama, et taarauputust pisutki vähendada.
Tolmann usub, et järgmiseks suveks õnnestub ettevõttel transpordiprobleemid lahendada. Võimalik on sisse seada n-ö taararingid.
Uue-Antslas Kuldresse viiva tee ääres kauplust pidav Mariina Kõller on taaraga püsti hädas.
«Saadame inimesi tagasi,» ütles ta. «Mul pole enam raha.»
Seetõttu saavad inimesed oma taarast tema poes lahti juhul, kui ostavad samas vääringus kaupa ning ei too korraga rohkem taarat, kui ühte poekilekotti ära mahub.
Kõller pole Eesti Pandipakendi asjajamisega rahul. Taara äravedu venib, Jõelähtmel jääb loenduse järel taaraühikuid vähemaks, kui Uue-Antslas vastu võeti, ning raha liikumine on liiga aeglane.
Probleemid taara äraveoga algasid Kõlleril juba mais.
22. mail esitatud tellimus täideti alles 6. juunil. Seni tuli taarat ladustada mujal. Viimati tuli «taaraautot» oodata seitse päeva.
«Mul on üle kolme tuhande krooni praegu saamata,» ütles Kõller.
See on raha, mis on taara eest inimestele välja makstud, kuid mida ettevõtja ei ole pakendikogujalt veel tagasi saanud.
Kõller leiab, et väikekauplejad on praeguse taarauputuse ajal eriti kehvas seisus.
Seadus kohustab neid vastu võtma taara, mida nad on oma poes müünud, kuid lepingupartner ei suuda tagada selle äravedu ning normaalset raharinglust.
Üldjuhul ei sorteeri aga inimene taarat selle järgi, millisest poest ta mingi joogi on ostnud, vaid soovib kõik ühes kohas ära anda.
Viimasel ajal on Kõller loobunud näiteks tarbijate ühistu poodides müüdava säästuõlle pudelite vastuvõtmisest.
«Kui ühistu seda siin kauplusautos müüb, las võtab seal ka taara vastu,» ütles Kõller.