Ehkki enamik vanemaid arvab, et lapsed saavad piisavalt mitmekesist toitu ning probleemiks on vaid liigne karastusjookide- ja kiirtoidulembus, on spetsialistide hinnangul vanemate teadmised lastele toitu valides kesised.
Laste menüüs laiutavad limonaad ja krõpsud
14. juuni 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konjunktuuri Instituudi (EKI) sotsiloog Lia Lepane nentis, et vanemad on kõige rohkem rahul sellega, et nende lapsed saavad süüa piisavas koguses.
Vastvalminud EKI uuringus selgus, et lapse päevase toiduhulga hindas heaks või väga heaks ligi 90 protsenti vanematest. «Seega lapsed tühja kõhtu tundma ei peaks,» sõnas Lepane.
Samas on iseasi, mida lapsed söövad, sest toidu mitmekesisus, tervislikkus ja söögikordade regulaarsus on probleemiks ligikaudu 20 protsendile vanematest.
Lepase sõnul märkisid rahulolematud vanemad peamisteks põhjusteks, miks nende lapsed ei saa piisavalt hästi ja tervislikult süüa, aja- ja rahapuuduse.
Rasva liiga palju
Oma teadmisi lastele toitu valides hindasid täiskasvanud heaks, vaid 14 protsenti leidis, et vajaks rohkem juhiseid.
Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialisti Tagli Pitsi sõnul on aga vanemate tegelikud teadmised, mida üks või teine toit sisaldab ja mida laps toidust saama peaks, kesised.
Ta tõi näiteks, et kui uuringus osalenud lapsevanematest leidis vaid 11 protsenti, et nende laps sööb liiga palju rasva, siis perede toidulauda hinnates selgus, et tegelikult on rasvaga liialdavaid lapsi vähemalt neli korda rohkem.
«Samuti ei tea vanemad seda, kui palju vitamiine, mineraalaineid ja näiteks süsivesikuid lapse toit sisaldab. Arvatakse, et kuna suhkur sisaldab süsivesikuid, siis ongi süsivesikutega korras,» ütles Pitsi.
Vitamiinide osas on Pitsi hinnangul kasvavaks probleemiks, et neid ei püütagi toidust saada, vaid minnakse lihtsama vastupanu teed ja ostetakse purgivitamiine.
Pitsi sõnul söövad tervislikumalt vaesemate perede lapsed, kus sissetulek pereliikme kohta on alla tuhande krooni. «Ehkki võiks arvata, et on vastupidi,» tõdes ta.
Vanemaid häiris kõige rohkem, et lapsed söövad liiga vähe köögivilju, sooja toitu ja piimatooteid, see-eest aga liialdavad karastusjookide, krõpsude, kiirtoidu ja magusaga. Selliseid lapsevanemaid, kes tunnistasid, et nende lapsed ei söö üldse või söövad liiga vähe sooja toitu, oli vastanute seas neljandik.
Uuringust selgus, et igas kümnendas peres sööb laps iga päev portsu kiirtoitu või vähemalt paki kartulikrõpse. Muret tegi vanematele ka laste isutus ja sõprade nakkav eeskuju toiduga pirtsutamisel.
Ületas ootusi
Eesti Konjunktuuri Instituudi direktori Marje Josingu sõnul olid uuringu ootused tunduvalt pessimistlikumad. «Seetõttu oleme isegi positiivselt üllatunud, kuid ikkagi paneb mõtlema, et iga neljanda-viienda lapse toit on ebatervislik,» nentis Josing.
Tema sõnul peaksid uuringu tulemused mõjutama toiduainetetootjaid tegutsema selles suunas, kuidas meelitada lapsi sööma neile kõige vastumeelsemaid, kuid samas väga vajalikke toite, esmajärjekorras köögivilju.
«Kindlasti on võimalik neid pakkuda lastele meelepärasemalt, kui seda on traditsiooniline ühepajatoit,» sõnas Josing.