Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2009/06/01/187230t1hf17f.jpg)
Eesti kapitalil põhinev portaal isePankur.ee, mille kaudu eraisikud saavad omavahel laenu võtta ja anda, kavatseb mõne kuu pärast siseneda Soome turule, kus sellist teenust veel ei pakuta.
Portaalis saavad inimesed esitada taotluse, milles märgivad laenusumma vahemikus 500-5000 krooni ning maksimaalse intressi, algatades nii laenuoksjoni. Investorid teevad neile sobivatele taotlustele pakkumisi. Oksjoni lõpus koondab isePankuri süsteem kõige madalama intressiga pakkumised üheks laenuks.
IsePankuri juhatuse liikme Pärtel Tombergi sõnul asuvad lähimad sarnase teenuse pakkujad Rootsis ja Poolas. 2010. aasta esimese kvartali lõpuks kavatseb ettevõte aga siseneda Soome turule. Laienemisel eelistab isePankur Soomet Lätile ja Leedule, sest neis kahes Balti riigis on turud väiksemad, tehnoloogiline infrastruktuur vähem arenenud ning kultuuriline side nõrgem, rääkis Tomberg.
Vanim sarnase teenuse pakkuja rajati tema sõnul Inglismaal 2004. aastal ning juuli lõpuks oli selle kaudu laene antud summas 50 miljonit naela, sellest 40 protsenti tänavu.
Veebruari lõpus avatud isePankuri portaalil on praeguseks umbes 650 kasutajat, antud on ligikaudu 300 laenu kokku peaaegu 900 000 krooni eest. Veel ligi kuu aja eest oli laenude summa 500 000 krooni ehk peaaegu poole väiksem, märkis Tomberg.
Keskmine isePankur.ee kaudu laenaja on keskmise sissetulekuga naine vanuses 25-45 aastat. Laenajad elavad kõikjal Eestis. Laenu andjatest ligi 90 protsenti on mehed, kes elavad Tallinnas või Harjumaal. Tavaliselt on neil juba varasemast olemas investeerimiskogemus.
Tulevikus kavatseb isePankur kaasata ka inimesi, kel pole investeerimiskogemust. «Aktsiatesse investeerimiseks on vaja vähemalt tehnilise ja fundamentaalanalüüsi teadmisi, see ei ole nii lihtne. Inimese laenu investeerimiseks ei pea olema turuanalüütik,» arvas Tomberg. «Ehitame juurde erinevaid krediidiriski juhtimise süsteeme, et eraisikute keskkonnas oleks sisuliselt sarnased tööriistad nagu pankadel,» lisas ta.
IsePankur.ee halbade laenude osakaal on praegu 2,7 protsenti. Ettevõte püüab Tombergi sõnul kliente, kellel raskused laenu tagasi saamisega, võimaluste piire aidata. Üle 45 päeva viivises võlaga inimeste andmed saadab isePankur maksehäireregistrisse. «Antud eraisikul on seejärel peaegu võimatu saada krediiti alates järelmaksust kuni liisingteuni,» kinnitas Tomberg.
Praegu valmistab isePankur tema sõnul oma kuludega ette paari kliendi kohtuhagi. Klientide kohtukulude tasumine pole reegel, ent ettevõte teeb seda esialgu teatud juhtudel, näitamaks et eraisiku poolt antud laen nagu näiteks pangalaengi on võimalik tõrksalt võlglaselt kätte saada ning teda viivitamise eest karistada. Tulevikus on aga kavas rajada laenude tagasinõudmise hõlbustamiseks portaali juurde vahekohus.
Lisaks on kavas integreerida isePankur.ee sotsiaalsete võrgustikega. «Peaaegu kõigis sotsiaalse laenamise keskkondades on probleemsete laenude protsendid madalamad kui traditsioonilistes keskkondades, kuna seal on sotsiaalne kontroll nii laenutaotluse läbivaatamisel kui tagasimaksete puhul,» selgitas Tomberg.
Reklaami pole isePankur endale peaaegu teinud. «Praegu on rõhk tootearendusel, sellel, et praegused kliendid oleksid 100 protsenti rahul ja toode suudaks pakkuda kõike, mida tahame. Selle lõppedes hakkab olema rõhk turundusel,» ütles Tomberg.
«Pikas perspektiivis on eesmärk töötada välja tooted igale kliendigrupile,» rääkis ta. Näiteks et laenu saaks võtta nii hea krediiditaustaga inimesed kui ka need, kellel on ajutised probleemid kõrge intressiga laenude osas ja tahavad neid refinantseerida, ning samuti, et laenu saaks anda sajast kroonist suurte summadeni, selgitas Tomberg.
Seni on isePankurisse raha paigutanud juhtkond, kes sellest investeeringust veel kasumit ei teeni. Portaali tulu katab praegu vaid muutuvkulu. «Praegu me ei keskendu tulu teenimisele, vaid ärimudeli arendamisele,» lausus Tomberg. IsePankuri asutajad loodavad tema sõnul, et nende investeering portaali rajamisse tasub end ära umbes 3-5 aastaga.
Praegu käivad aga läbirääkimised täiendavate investorite kaasamiseks. Septembri keskpaigaks loodab isePankur nendega sõlmida lepingu, mis toob ettevõttesse 75 000 eurot täiendavat kapitali. Seda raha on kavas kasutada portaali edasi arendamiseks.
Tuleva aasta lõpus tekib ilmselt taas vajadus täiendava kapitali kaasamiseks, rääkis Tomberg. Järgmise 3-4 aasta jooksul on vaja veel 1,2 miljonit eurot. Selle loodab isePankur saada Soome ja Rootsi riskikapitalifirmadelt või minnes Nasdaq OMX First North alternatiivbörsile, kus seni ükski Eesti ettevõte Tombergi sõnul noteeritud pole.