Päästeameti soovitused ahjuomanikele

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Selle sügise esimesed öökülmad on juba toad jahutanud ja joped kappidest välja meelitanud. Idüllilisest sügispildist on veel puudu ahjus praksuv tuli ning suitsev korsten. Et soe kolle ei muutuks lõõmavaks tulekahjuks, jagame sinuga näpunäiteid, kuidas toast ohutult külma peletada. 

Kutsu enne kütteperioodi algust kutsetunnistusega korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid, soemüüri, korstna ja ahju. Puhastamine aitab tahma põlemist ära hoida. Tahmapõlengu leegid ei püsi vaikselt lõõrides, vaid lahmavad korstnast välja väga kõrgele ja kaugele. Lisaks küttesüsteemi puhastamisele märkab korstnapühkija asjatundlik silm selles ka puudusi. Tehtud töö kohta väljastab ta akti, millega juhib perepea tähelepanu võimalikele ohtudele.

«Inimesed puhastavad igapäevaselt küttesüsteemi ise, kuid tahes-tahtmata jääb asjatundmatul silmal nii mõnigi oluline detail märkamata. Korstnapühkija poole pöördutakse aga viimases hädas, näiteks kui ahi enam üldse ei tõmba,» ütles korstnapühkija-meister Leo Kalme.  Ta lisas, et küttesüsteemi puhastama tulnud korstnapühkija ei tee oma tööd lihtsalt vaikselt ära, vaid annab ka näpunäiteid iseseisvaks lõõride puhastamiseks. Ühtlasi viib asjatundja koduomaniku soojaallika eripäradega kurssi. «Peamine on, et kodu kütmine toimuks võimalikult ohutult,» rõhutas Kalme korstnapühkimise põhieesmärke.

Küttesüsteeme tuleb kogu kasutusaja vältel korras hoida, kuid kord aastas tuleb need hoolikalt puhastada. Vajalike teadmiste ja oskuste olemasolul võib ühepereelamus iga-aastast korstnapühkimist teha ise. Kord viie aasta jooksul peab selle aga kutsetunnistusega inimene ette võtma. Kortermajade puhul on kvalifitseeritud korstnapühkija töö vajalik igal aastal.

Enne tule süütamist pühi tolm ja sodi küttekolde pealt ning eest, tõsta ahju ja pliidi lähedusest ära sinna suvel kogunenud asjad ning puhasta kolle vanast tuhast. Võimalusel varu kütmiseks kvaliteetseid ja kuivi lehtpuu halgusid. Sobivad ka okaspuu ja pinnud, kuid nende kasutamisega tuleb küttekeha tihemini hooldada. Olmepraht ning värvitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud puitmaterjal ei sobi kütmiseks. Puidus ning prahis olevad kemikaalid talletuvad küttekolde seintele. 

Kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktid leiad lehelt.
Tuleohutuse kohta saad infot tuleohutuse veebilehelt.
Tekkinud küsimustele vastab päästeala infotelefon 1524.

Tavalisemad küttekoldest alguse saanud tule põhjused:

·         Katkised kütteseadmed (praod pliidis, kõver ahjuluuk, iganenud materjalist korsten jms).

·         Ahju ülekütmine.

·         Lahtine ahjuuks.

·         Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded.

·         Pühkimata korsten.

·         Küttekolde ette jäetud kergestisüttiv sodi/materjal.

·         Rõivaste kiirkuivatamine kõrgel temperatuuril või lahtise tule juures.

·         Palju sädemeid tekitava materjali kütmiseks kasutamine ahjus ja kaminas.

·         Plahvatusohtlike esemete ja olmeprahi põletamine.