Prügimure ajab inimesi õiguskantsleri käest abi otsima

Kohustuslikust prügiveost hoolimata täituvad teeääred olmeprahiga. Foto: Teet Suur / Virumaa Teataja

Viimase pooleteise aasta jooksul on õiguskantsler saanud ligi poolsada avaldust, kus inimesed kurdavad kohustusliku prügiveo üle. Kuna pöördumisi on olnud nii arvukalt, siis plaanib õiguskantsler septembri alguses kehtiva jäätmeseaduse asjus pöörduda keskkonnaministeeriumi poole.

«Piirkondlikult on avaldusi tulnud ligi 40 erinevast omavalitsusest ning esindatud on pea kõik Eesti maakonnad. Seega on jäätmekorraldusega probleeme inimestel üle Eesti,» tõdes õiguskantsleri pressinõunik Jaana Padrik.

Kõige sagedamini kurdetakse õiguskantslerile saadetud avaldustes selle üle, et inimestel ei teki nii tihti ja nii suures koguses jäätmeid, mille äravedamise eest neid maksma kohustatakse.

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on tegemist tüüpilise prügimurega, mille lahendamine on kohaliku omavalitsuse võimuses.

«Minimaalseks jäätmeveo tiheduseks sätestab jäätmeseadus kord kuus, samas ei piiritle seadus jäätmekogust. Seega on see kohaliku omavalitsuse otsustada,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgens. Ta lisas, et sellele on õiguskantsler viidanud ka oma vastuskirjas nii Kohila vallale kui ka paljudele teistele samal teemal talle saadetud
kirjadele.

Jaana Padriku sõnul kõiki inimeste kaebusi õiguskantsler oma pädevuse tõttu lahendada ei saa ja siis saadetakse avalduse esitajale ka vastav selgitus. «Osasid korraldatud olmejäätmevedu puudutavaid avaldusi on õiguskantsleril olnud võimalik ka sisuliselt menetleda,» selgitas Padrik. Neil juhtudel on õiguskantsler soovitanud kohalikel omavalitsustel korraldada jäätmevedu võimalikult paindlikult ja elanike huve arvestavalt.

Omavalitsus vabastab prügiveost liiga kergekäeliselt

Kui inimesed nurisevad õiguskantslerile saadetud kirjades, et neid ei vabastata kohustuslikust prügiveost, siis prügivedajatel on hoopis vastupidine mure.

«Kõige hullemad näited valdade puhul küünivad selleni, et 30 kuni 40 protsenti elanikest on prügiveost vabastatud, kuna neil ei teki väidetavalt prügi,» rääkis jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütmann. «No mina ei usu, et on olemas inimesi, kellel jäätmeid üldse ei teki,» sõnas ta.

Rüütmani arvates võibki liiga kergekäeline vabastuste jagamine olla selleks põhjuseks, miks Eesti teeveered ja metsaääred on hakanud tänavu taas prügiga täituma. «Inimesed on jäätmeveost vabastatud, aga kuhugi nad oma jäätmed panema peavad ja siis nad vaikselt sokutavad seda ära,» tõdes Rüütmann.

Eestlase jonn saab takistuseks

Tema arvates on prügiprobleemi lahendamine paljuski kinni eestlase jonnakuses. «Pigem võiks eestlane oma jonni jätta ja naabritega koostööd teha,» nentis Rüütmann. Ta tõi näite oma kodukohast, mis asub Jõelähtme valla ühes uuselamurajoonis. Rüütmanni sõnul neil igal majal oma prügikasti pole, vaid tänaval on üks suur konteiner, kuhu toovad oma jäätmed kaheksa eramu rahvas. «Alati on võimalik kõikides asjades kokku leppida,» toonitas ta.

Rüütmanni hinnangul praegust jäätmeseadust muuta pole põhjust, sest prügifirmad pakuvad inimestele mitmeid erinevaid võimalusi. Näiteks võib kasutada väiksemat konteinerit või hoopis jäätmekotiteenust, sättida äraveoaega või hoopis teha prügi ära andmise asjus koostööd naabritega.

Õiguskantslerile kurdetavad põhilised prügimured

• Puudub võimalus ise valida prügifirmat
• Omavalitus ei vabasta kohustuslikust prügiveost
• Prügikasti tühjendatakse liiga sageli
•  Tühjendatakse pooltühje konteinereid

• Rahulolematus konkreetse prügifirma tööga

Allikas: õiguskantsleri büroo