/nginx/o/2009/08/14/221177t1h933b.jpg)
Töötuse määr tõusis II kvartalis 13,5 protsendini, kuid töötuid lisandus poole vähem kui I kvartalis.
Töötute arvu kasv aeglustus II kvartalis
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
14. august 2009, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
II kvartalis kasvas töötute arv 13 000 võrra 92 000ni. I kvartalis oli töötuse määr 11,4 protsenti ja töötute arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 26 000 võrra, teatas statistikaamet.
Töötutest oli II kvartalis kaks kolmandikku mehed. Ka varasematel aastatel on töötuid mehi olnud rohkem kui töötuid naisi, kuid tänavu on meeste töötus eriti kiiresti kasvanud.
II kvartalis oli meeste töötuse määr 16,9 protsenti, mis ületab seni suurima tööpuudusega 2000. aasta taseme. Naiste töötuse määr oli II kvartalis 10 protsenti.
Mullu II kvartalis oli töötuse määr 4 protsenti.
Töötuse kiire kasvu perioodil on järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid tänavu II kvartalis 64 000, mis moodustab 70 protsenti statistikaameti tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust. Töötutest meestest võttis end töötukassas arvele 62 protsenti, töötutest naistest koguni 83 protsenti.
Tööga hõivatuid oli II kvartalis 593 000, mis on 9,7 protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 3,2 protsenti.
Kõige rohkem on hõive vähenenud ehituses, kus aastaga on töö kaotanud iga kolmas töötaja. Tänavu II kvartalis töötas ehituses 55 000 inimest, aasta tagasi 85 000.
Töötlevas tööstuses hõivatute arv eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvas, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli sealgi üle 30 000 hõivatu vähem.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas II kvartalis töötus põhiliselt tööhõive, kuid veidi ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 15-74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 354 000, mis on 5 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes.
Lisaks töö kaotanute arvu kasvule suurenes II kvartalis jätkuvalt tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. Aastaga kasvas vaeghõivatute arv 3 000st 15 000ni.
Hinnangud põhinevad statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest.